Elering teatas sel nädalal, et sagedusreservide valmisoleku kogukulu Eestis ulatus möödunud aastal 74 miljoni euroni, jäädes süsteemihaldurite prognoositu lähedale. 

Sagedusreservide võimsuse ehk valmisoleku turg alustas Balti riikides mullu veebruaris ning 2024. aastal tehtud kolme süsteemihalduri prognoosi järgi oleks Eesti osa kuludest olnud 60 miljonit eurot. Juba mullu märtsis aga hakkas elektrihind sagedusreservide turul meeletult kõikuma, tõustes halvematel hetkedel 10 000 euroni megavatt-tunnist. Hinnalaeks on sellel turul 15 000 eurot.

Seejärel pakuti, et sagedusreservide kulu võib tulla märkimisväärselt suurem kui 60 miljonit. Näiteks pakkus energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, et kulu jõuab 100 miljoni euroni.

Hindade hüplemine jätkus ka mullu suvel. Kuude lõikes ongi näha, kulude vahe võis mullu olla paarikümnekordne: vähim kulus raha detsembris (960 000 eurot), enim aprillis (21 miljonit).

Elering ütles aasta teise poole hinnalanguse ja stabiliseerumise kohta, et esimene aasta sagedusreservide turul näitas et kvaliteedi ja mõistliku hinna tagab konkurentsi suurenemine.

"Turu areng on olnud märgatav. Kokku on praegu turul juba 26 osalist 80 registreeritud varaga," märkis Elering mulluse elektrituru kokkuvõttes.

Kui juulis oli Eestis reservitoodete pakkumiseks kvalifitseeritud võimsusi veidi üle 1800 megavati, siis aasta lõpuks oli neid veidi üle 2400 megavati. Kasv toimus ka Lätis ja Leedus: kui juulis oli kolme Balti riigi peale kvalifitseeritud võimsusi veidi üle 10 300 megavati, siis aasta lõpuks oli see maht juba üle 11 200 megavati.

Mullu suvel juhiti tähelepanu ka sellele, et ehkki kvalifitseeritud võimsusi on Balti riikides piisavalt ja isegi mitu korda rohkem kui vaja, et turg normaalselt toimiks, siis probleemiks on see, et konkreetseid pakkumisi turule teevad vähesed ning eriti suur oli see probleem Lätis. See avas tee võimalikele turumanipulatsioonidele.

Elering märkiski mulluse turuaasta kokkuvõttes, et kevadel ehk turu alguses oli likviidsus oodatult madal, mis muutiski turu väga tundlikuks ka väikeste muutuste suhtes ning et lätlased jäid pakkumiste tegemisega ootamatult passiivseks.

"Läti turuosaliste äärmiselt madal osalemine turul võrreldes varasemalt prognoositud ja kommunikeeritud reservide pakkumise mahuga. Eriti on ootustest madalam olnud hüdroelektrijaamade aktiivsus, millelt oodati madalate kuludega pakkumisi," seisis ülevaates.

Elering märkis, et kuivõrd Läti hüdro- ja gaasijaamad osalesid ootamatult vähe reservide turul, tuli reservide vajaduse täitmiseks käivitada üks või mitu turult väljas olevat ning kallist soojuselektrijaama ning see viis reservide turuhinna kõrgeks.

Aprillis, mil kulud olid kuu kohta mullu kõige suuremad, oli põhjuseks elektrivõrgu hooldus ja sellest tingitud väga madal ülekandevõimsus Eesti ja Läti vahel. Kuivõrd reservide jagamine kahe riigi vahel oli piiratud, tuli osta kalleid reserve Eestist, märkis Elering.

Juulist septembrini, mil kulud taas tõusid, olid põhjusteks hooldustööd Lätis Daugava jõel Riga elektrijaama tammil ning elektrijaamade hooldused Lätis ja Leedus.  

Tänavu katavad sagedusreservide kulud juba tarbijad ja tootjad

Mullu kattis sagedusreservide kulu Elering ise, täpsemalt ülekoormustasust, saades selleks konkurentsiametilt kooskõlastuse. Tänavu saab Elering selleks raha elektritarbijatelt ja -tootjatelt, kes mõlemad maksavad tasakaalustamistasu 3,73 eurot megavatt-tunni kohta. Kui aastane kulu peaks ületama 60 miljonit eurot, võtab Elering taas kasutusele kogutud ülekoormustasu.

Eleringi arvutuste järgi tähendab ülekoormustasu keskmise ehk 250-kilovatt-tunnise tarbimismahuga eratarbija jaoks umbes 1,2 euro (koos käibemaksuga) lisandumist arvele.