Tänavune jaanuar oli Eesti viimase 25 aasta üks külmemaid, mis paisutas elektritarbimist ligikaudu viiendiku võrra võrreldes detsembriga. Elektrinõudluse hüpe on elektriturul alati märkimisväärne hinnamõjur, sest külmade ilmadega ei kasva mitte ainult Eesti, vaid kogu Baltikumi ja Põhjala energiavajadus.

Tarbimise kiire kasvu tõttu pidid turule lülituma fossiilkütusel töötavad jaamad, kuna odavama hinnaga taastuvenergiast pakkumist pole meie regioonis piisavalt. Nii nihkus hinna kujundamine kallimate gaasi- ja põlevkivijaamade kanda. Baltikumi gaasijaamade tootmine kasvas jaanuaris pea 80 protsenti ja põlevkivijaamade oma umbes 50 protsenti. Selle tulemusena kerkis kuu keskmine elektribörsi hind detsembriga võrreldes koguni 110 protsenti ning jäi ligikaudu 15,4 sendi juurde kilovatt-tunni eest.

Kõrgetes hindades ei saa süüdistada tuuleenergiat. Vastupidi, tuuleenergia on üks vähestest tootmisliikidest, mis aitas ka jaanuaris hinda allapoole nügida. Näiliselt tuulevaesel kuul kattis tuulest toodetud elekter tervelt viiendiku Baltikumi jaanuari tarbimisest. Oleks meil tuuleparke rohkem, oleks tuuleenergia osakaal veelgi suurem ning mõni kallim fossiiljaam jääks selle arvelt turule tulemata.

Taastuvenergia vähenemise tingis eelkõige Läti hüdroenergia, mis kahanes pakase tõttu mulluse jaanuariga võrreldes poole võrra. Kui 2025. aasta jaanuaris kattis hüdroenergia piirkonna nõudlusest umbes 16,5 protsenti, siis tänavu vaid umbes 7,1 protsenti.

Samuti ollakse kiired süüdistama kõrgetes hindades Auvere elektrijaama, mis tõesti suure osa jaanuarist rikke tõttu turult väljas oli, kuid mida olid asendamas teised Narva elektrijaamad. Auvere elektrijaam on juba 6. veebruarist turul tagasi, kuid leevendust elektrihinnas pole ometi näha. Suures tootmise defitsiidis on küll iga täiendav megavatt oluline, kuid asendavate jaamade tõttu oli Auvere remondi hinnamõju siiski piiratud.

Oleme osa Baltikumi elektrisüsteemist, kus tarbimine ulatub praegusel ajal üle 5000 megavati. Lisaks on viimasel ajal meie hind ühtlustunud ka Soomega, kus tarbimismahud küündivad samuti rekordkõrgustesse ning soodsast elektritootmisest on puudus. Samal ajal näeme nii Eestis kui Baltikumis struktuurset impordisõltuvust. Ligi 30 protsenti Baltikumi jaanuari tarbimisest kaeti importelektrist, kuid ka naaberriikides oli krõbe pakane ja seetõttu tarbimine ja elektrihind kõrged.

Kuidas kaitsta end ülisuurte elektriarvete eest?

Kõige tugevamalt tabasid kõrged arved majapidamisi, mis sõltuvad elektriküttest ja elektri börsihindadest. Nende tarbijate jaoks realiseerus topeltrisk: külm suurendas tarbimist ja samaaegselt kallines iga tarbitud kilovatt-tund. Fikseeritud hinnaga pakettide klientidel oli olukord märksa rahulikum, tarbimine küll kasvas, kuid hind püsis kontrolli all.

Kuigi tarbijal ei ole võimalik ilma kontrollida, saab igaüks end hinnatippude eest kaitsta. Jaanuaris maksis elekter börsil päevastel tundidel sageli 20–30 senti kilovatt-tunni kohta, halvematel tundidel isegi 40–50 senti. Fikseeritud hinnaga klient tarbib elektrit stabiilselt ligikaudu 10–12 sendiga olenevalt lepingu sõlmimise hetkest. See on mitu korda vähem kui maksis börsihinnaga tarbija.

Börsipaketil püsides on võimalik küll oma kulusid vähendada, kui suunata suurema koormusega tegevused odavamatesse tundidesse. Paraku on pika külmaperioodi ajal, nagu jaanuaris, soodsa hinnaga aknaid vähe ja kogu tarbimist siiski öötundidele ei saa liigutada

Pikaajaliseks lahenduseks vajame kaasaegseid tootmisvõimsusi

Kui tahame, et tuleviku talved ei jääkski meid kõrgete elektrihindadega raputama, siis vajab Eesti süsteemset ja pikaajalist lahendust. Kuni püsime tootmise puudujäägis ja sõltume ulatuslikult importelektrist jäävad tipphinnad korduma.

Vajame rohkem kaasaegseid, konkurentsivõimelisi elektritootmisvõimsusi, et katta meie enda tarbimisvajadus. See tähendab täiendavat taastuvenergia tootmist, mis hoiaks hinna all, kui ka kiiresti juhitavaid gaasielektrijaamu, mis tagavad elektri neil hetkedel, kui taastuvenergiat pole piisavalt.

Ilma tulukindluseta ehk vastu turgu on pea võimatu Eestisse rajada ükskõik millist tüüpi elektritootmist, olgu selleks tuulepark, tuuma- või gaasijaam. Lisaks takistavad uute tootmisvõimsuste rajamist planeeringute pikk ja ebakindel portsess. Elektrihindade kontrolli alla saamiseks peame neist takistustest üle saama. Mida kauem ootame, seda kallimaks ja riskantsemaks see Eestile muutub.