Baltimaade sagedusreservide turul on viimastel päevadel toimunud hinnakõikumised, mida võib nimetada lausa anomaalseteks. Näiteks esmaspäeval kell 19.15 ja 19.30 vahel oli Eestis sagedusreservide turul sageduse ülesreguleerimiseks ostetatava elektri hinnaks 9976 eurot megavatt-tunnist. Järgmisel veerandtunnil oli hinnaks -8,76 eurot.

Teise äärmusena oli pühapäeval ühel hetkel hinnaks -4473 eurot megavatt-tunnist.

Selline kõikumine ei ole sugugi tavapärane, ja kuigi reserviturgudel tuleb hinnakõikumisi ette kogu Euroopas, siis reeglina jäävad käsitsi käivitatavate sageduse taastamise reservide (mFRR) turuhindade tipud +1000 ja -1000 euro vahemikku, ütles ERR-ile süsteemioperaatori Elering juhatuse liige Erkki Sapp.

"Sagedusreserve on elektrisüsteemi juhtimiseks piisavalt, kuid turul on vähe niinimetatud tükeldatavaid pakkumisi, mistõttu aeg-ajalt kasutatakse süsteemi juhtimiseks kalleid pakkumisi, mis tekitavad hinna volatiilsuse," lausus Sapp.

Sunly energiasalvestus projektijuht Adam Erki Enok ütles väljaandele Montel News, et reservidest hinnahüpete ajal puudus ei olnud ning et saadaval oli sadu megavatte võimsust.

"Ülesreguleerimise kõrged hinnad ja allareguleerimise kõrged hinnad panevad kukalt kratsima, aga ma ei taha spekuleerida teiste turuosaliste pakkumisstrateegiate üle," lausus Enok.

Hinnahüpete põhjus tundub olema Lätis

Ka Baltic Energy Partnersi partner Marko Allikson märkis, et pakkumistest ei tohiks puudust olla, kuid mõni turuosaline võib oma hinnapakkumistega mõnevõrra asju muuta ja seda mitte positiivses mõttes.

"Turul tundub olevat piisavalt pakkumisi, mis siiski ilmselt tehnilistel põhjustel ei ole kõik kasutatavad ning käivitatud on üks väike kõrgete hindadega Läti pakkuja, kes oma pakkumiste hindu pidevalt tõstab. Siinkohal võib olla tegemist ka turu manipuleerimisega ning seda peaks uurima Läti konkurentsiamet, kas selliselt pakkumiste tegemine on põhjendatud," lausus Allikson.

Sapp kinnitas, et hinnahüpete põhjuseks on sagedusreservide pakkumised Lätist ja et just viimastel päevadel on pakkumiste hinnad "oluliselt kasvanud".

"Elering on probleemiga seoses suhtluses Läti süsteemihalduriga AST, kes on võtnud ühendust pakkumisi tegeva turuosalisega. Turule tehtavad pakkumised peavad vastama konkurentsireeglitele ja Läti turuosalisega seotud küsimuses saab konkurentsireeglitele vastavuse hinnangu anda Läti energiaturu regulaator," lausus Sapp.

Neljapäeval andis Elering omalt poolt asjadele ametliku käigu.

"Elering on täiendavalt tõstatanud teema ametliku kirjaga Läti süsteemihaldurile ja turujärelevalvele, kelle ülesanne on juhtumit uurida ja vajadusel reageerida," ütles Eleringi pressiesindaja Liis Eiser.

Samasugused hinnahüpped toimusid kõigis kolmes Balti riigis.

Allikson: reserviturg on endiselt lapsekingades ja läbipaistmatu

Elektrisüsteemis sageduse hoidmiseks hangitava sagedusreservide turg avati Baltimaades tänavu veebruaris. Juba esimesel paaril kuul hakkas turul hind ootamatult palju kõikuma, kuid siis polnud kõikumine nii suur kui nüüd, ulatudes mõnekümnest sendist kuni mitme tuhande euroni megavatt-tunnist.

Allikson ütles, et kogu Baltimaade reserviturg on endiselt lapsekingades ning sellel puudub piisav läbipaistvus.

"Ning liiga palju sõltuvad hinnad süsteemihaldurite ja regulaatorite otsustest ja reageeringutest, mis ei tundu piisavalt kiiretena arvestades turusituatsioonide kiireid muutumisi," nentis ta.

Kõik need tegurid kokku tähendavad seda, et kõikidele turuosalistele tõusevad bilansi hoidmisega tekkivad kulud, mis lõppklientidele väljenduvad kõrgemates börsimarginaalides, mis suurendavad omakorda elektriostjate kulusid ning vähendavad tootjate tulusid.

Kes mida sagedusreservide turult ostab?

Sagedusreservid on need elektrijaamad ja salvestid, mis on valmis kiiresti reageerima muutustele elektrivõrgus, nagu elektrijaamade rikked, millega tekib võrgus ülejääk või puudujääk, mis võib ohustada 50-hertsise sageduse hoidmist. Reservi pakkujad peavad suutma viivitamatult käivitada lisatootmisvõimsusi puudujäägi tekkimisel või siis oma töötava tootmisüksuse võimsust vähendama, kui võrgus tekib ülepakkumine.

Ülesreguleerimine tähendab olukorda, kui elektrisüsteemis on tootmist puudu ning süsteemihaldur, Eestis Elering, käivitab turuosalise pakkumise tootmise suurendamiseks (või tarbimise vähendamiseks). Süsteemihaldur ostab elektrit ja sellisel juhul tuleb tootjale tasuda käivitamise hind, mille süsteemihaldur omakorda küsib tagasi bilansihaldurilt ehk turuosaliselt, kelle portfell on tootmise puudujäägis.

Allareguleerimine on vastupidine olukord, kui elektrisüsteemis on tootmist üle ning süsteemihaldur käivitab turuosalise pakkumise tootmise vähendamiseks (või tarbimise suurendamiseks). Sellisel juhul süsteemihaldur laseb allareguleerimise pakkumise teinud turuosalisel tootmist vähendada (või tarbimist suurendada) ning vastava kulu maksab kinni bilansihaldur, kelle portfell on ülejäägis. Kui allareguleerimise hind on negatiivne, siis see tähendab, et ülejäägi põhjustaja peab üle jääva elektri eest peale maksma. 

Veebruari alguses, vahetult enne Balti riikide elektrivõrgu lahtiühendamist Venemaa elektrisüsteemist käivitus Baltimaade ühine sagedusreservide võimsusturg, kust kolm Balti süsteemioperaatorit hakkasid ostma elektritootjatelt reserve, et hoida elektrisüsteemis tootmist ja tarbimist tasakaalus ning süsteemi sagedust 50 hertsi peal. Energiat ehk reserve pakkuvate elektrijaamade üles- ja allareguleerimise teenust ostavad süsteemihaldurid turult juba aastaid.

Eesti konkurentsiamet võimalikku turumanipulatsiooni ei menetle

Eesti konkurentsiamet selgitas ERR-ile, et kuigi sagedusreservide turg on Baltimaadel ühine, menetleb võimalikku turumanipulatsiooni antud riigi järelevalveamet.

Konkurentsiamet energiaturgude osakonna nõunik Armin Ilisson märkis, et amet teostab pidevat järelevalvet elektri hulgiturgude üle, sealhulgas monitoorib Balti ühisel võimsusturul toimuvat ning amet on teadlik tasakaalustamisturgude volatiilsetest hindadest.

"Järelevalvetegevustes ja turumanipulatsioonide tuvastamisel teeme aktiivset koostööd nii Läti, Leedu kui ka energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööametiga," sõnas ta.

Ta selgitas, et ühisturul turumanipulatsiooni tuvastamisel sõltub menetlust läbiviiv asutus sellest, millise riigi turuosalise suhtes on vaja menetlust läbi viia.

"Kuigi Balti reguleerivad asutused teevad järelevalvetegevuses koostööd, siis konkurentsiamet viib menetlusi läbi vaid Eesti turuosaliste suhtes, kui hulgiturul rikkumine tuvastatakse. Läti ja Leedu viivad menetlusi läbi vastavalt oma turuosaliste suhtes. Piiriüleste juhtumite puhul võib järelevalvetegevusesse sekkuda ka energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööamet," märkis Ilisson.

Käimasolevaid järelevalvetegevuse üksikasju ei saa amet lähemalt kommenteerida seni, kuni vastavad järelevalvega seotud toimingud on lõpuni viidud.