Riigikaitsekomisjon oli ajateenijatele eesti keele nõude kehtestamises kindel. Pigem oli vaidlusküsimus, mida teha kutsealustega, kes B1-tasemeni veel ei küündi. Kaaluti vabatahtlikku keeleõpet, kuid lõpuks otsustati siiski kohustuslike kursuste kasuks integratsiooni sihtasutuses.

"Kaitseressursside amet kontrolliks, kellel on vajalik keeleoskustase olemas, ja kui ei ole, siis ta suunaks need inimesed meie juurde. Meie siis saaksime teada, kes need noored on, kes vajavad keeleõpet, ja nendele oleks siis keeleõppe koht broneeritud," lausus integratsiooni sihtasutuse juht Dmitri Moskovtsev.

Riik maksaks nii kahe keeletesti kui ka ühe kuni aasta kestva keelekursuse eest. Samuti kompenseeritakse sõidukulud.

"Kui me arvestame umbes 200 kutsealusega, kelle puhul räägime keeleõppest ja sellest protsessist, siis maksimaalne kulu peaks olema kuskil 400 000 eurot aastas, nii et ma arvan, et see ei ole nii megasumma, et me peaksime muretsema, arvestades kui palju me tegelikult riigikaitsele tervikuna kulutame," ütles riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu (Eesti 200).

Integratsiooni sihtasutus suudab aastas õpetada kuni 3000 inimest, nii et kutsealused mingit ülekoormust tekitada ei tohiks. Järgnevate aastate jooksul peaks keeleoskuseta noorte arv eestikeelsele õppele üleminekuga seoses ka aina vähenema.

Riigikaitsekomisjoni liikmele Raimond Kaljulaidile (SDE) jääb aga arusaamatuks, kuidas on veel praegu olemas inimesi, kes pole üheksa aastaga iganädalaste tundidega eesti keelt vajalikul tasemel omandanud.

"Eks see põhjus saab olla üks kahest – kas ei taha õppida või on lihtsalt nii juhm, et ei suuda õppida. Ma kardan, et nendega, kellel lihtsalt pea ei võta, ei olegi väga midagi teha, aga need noormehed, kellel see siiamaani on jäänud tahte taha – ehk siis selline riigipoolne sund aitab selle keele omandada, aga kui efektiivne see saab olema, et aeg näitab," lausus Kaljulaid.

"Enam ei ole nii nagu kolm aastat tagasi, kui mina 9. klassis õppisin. Toona ma kahjuks B1-eksamiga hakkama ei saanud, sest ettevalmistus polnud tugev. Nüüd valmistun eksamiks ja näen, et olukord on linnas läinud paremaks, eesti keel on läinud paremaks. Kõik on võimalik, kui on soovi ja ma arvan, et paljudel on soov eesti keel selgeks saada," ütles Narva elanik Aleksei.

Riigikaitsekomisjon ei usu, et keeleoskuse puudusest saab peamine viis ajateenistusest kõrvale hiilimiseks, kuid vajadusel on riigil võimalik rakendada haldussunnimeetmeid.

"Kõik need võimalused sõltuvad sellest, kui korduv see on. Seaduses on olemas ka sunniraha, on ka trahvid, on ka igasuguste lubade peatamine – juhiload, kalastusload," lausus Stoicescu.

Keelenõue hakkaks kehtima järgmise aasta 1. jaanuarist ja esimesed keelekursuse läbinud noored saaksid ajateenistust alustada järgmise aasta keskpaigas.