"Nagu mesitaru on inimese ehitatud kodu loodusele, on Taru oma olemuselt inimese ja looduse kooselukunsti suurepärane näide. Taru on elukeskkonna tark ruum (TaRu), mis toob kokku Eesti parima oskusteave majanduse, ühiskonna, ruumi ja looduskeskkonna ees seisvate väljakutsete lahendamiseks," selgitas Taru juht Riina Roosipuu. 

Tarus on umbes 570 töökohta. Kui keskkonnaasutusi koondava loodusmaja ehitamist kavandati, siis oli uuenduslikku puidust ehitisse kolivate asutuste nimekirjas ka kliimaministeerium. Mullu selgus aga, et ministeerium sinna siiski ei koli.

Küll aga kolivad loodusmajja loodusmuuseum, keskkonnaamet, keskkonnaagentuur, maa- ja ruumiamet, keskkonnainvesteeringute keskus ning keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus.

Loodusmuuseum avab uksed uues kohas 2027. aastal, samuti tulevad sinna söögikoht ja konverentsiala. Võrreldes praegusega saab loodusmuuseum mitu korda suurema pinna.

Uus püsinäitus "Kooselu kunst" jutustab looduse ja inimese kooselu lugu läbi Eesti looduse.

"Lisaks on Tarul suur potentsiaal kujuneda rahvusvaheliselt tuntud turismiobjektiks, mis tutvustab Eesti looduse erilisust ja loodusega kooselamise kultuuri nii kohalikele kui ka väliskülalistele," sõnas Roosipuu. 

Tarust saab Eesti suurim avalik puitehitis kogupinnaga 24 660 ruutmeetrit.  Taru koosneb kolmest hoonest: kaarjas dokihoone, linnahoone ja muuseumihoone. Pea kolmandik rajatavast kompleksist saab olema avatud kõigile huvilistele.

Arhitektuuribüroo Kavakava projekteeritud maja ehitab Nordecon. Maja ehitamine läheb maksma 54,3 miljonit eurot (ilma käibemaksuta).