Linnavalitsuse teatel on otsus seotud projekti rahastusmudeli puudumisega ning riigi ametliku seisukohaga tulevase haiglataristu finantseerimise osas. Linnapea Peeter Raudsepp rõhutas, et uue meditsiinilinnaku projekt on algusest peale olnud seotud riigi osalusega.

"Tallinnasse uue meditsiinilinnaku rajamist ei suuda linn ellu viia üksinda. Projekti algusest peale on olnud selge, et tegemist on suuremahulise tervishoiutaristu projektiga, mille elluviimine eeldab riigi osalust. Sellise mastaabiga investeeringute puhul on ülioluline, et rahastusmudel ja finantsraamid oleksid selged ning kokku lepitud. Paraku oleme täna olukorras, kus seda selgust saavutatud ei ole, mistõttu ei jää Tallinnal muud võimalust kui eelmisel aastal sõlmitud projekteerimisleping tühistada," sõnas Raudsepp.

Raudsepa sõnul alustab linn olemasolevate haiglate investeeringuvajaduste kaardistamist, et koostada investeerimiskava viisil. Samal ajal jätkatakse haiglate konsolideerimise protsessiga.

Tallinna eelmine linnapea Jevgeni Ossinovski on varem öelnud, et olemasolevate haiglate rekonstrueerimine läheb maksma umbes 600 miljonit eurot, uue haigla ehitamine ligi 800 miljonit eurot.

"Töötavate haiglate rekonstrueerimine mõjutab kindlasti raviteenuse osutamist, tuues kaasa pika ehitusperioodi ja arvestatava häiringu ravitöös. Teiseks, olemasolevad hooned, eriti Ravi tänava hoone, tulenevalt oma arhitektuursest lahendusest, ei võimalda rekonstrueerimist sellisel viisil, mis vastaks tänapäeva meditsiinivajadustele. Just sellepärast otsustas Tallinna linn juba ligi kümnend tagasi, et hakkame ehitama uut haiglat," sõnas Ossinovski.

Ossinovski on ka öelnud, et suurhaigla projekti lõpetamine võib tuua linnale 10 miljoni euro suuruse trahvi.

Abilinnapea Riina Solmani sõnul hakatakse nüüd olemasolevaid haiglaid uuendama ja selleks soovitakse saada rahalist tuge nii riigilt kui ka eurovahenditest. Veel kuu aega tagasi põhjendas Solman suurhaigla projekti peatamist sellega, et ei riigilt ega Euroopast pole rahastust loota.

"Eilsel kohtumisel kinnitasid sotsiaalministeeriumi ametnikud, et nemad on võimelised taristule sealt raha tooma, aga ma saan aru, et mitte nii suures järgus, nagu oleks vaja uue haigla ehitamiseks," ütles Solman.

Tallinna haigla juhi Arkadi Popovi sõnul lähima kümne aasta jooksul on haiglatel võimekus piltlikult öeldes seina värvimiseks ja ventilatsiooni kõpitsemiseks.

"Arvestades nende korpuste seisukorraga, mis täna on, on mõistlik mõelda täiendavate korpuste peale, aga kuhu nad täpselt tulevad, milliste funktsioonidega ja millised kliinilised valdkonnad kolivad sinna sisse, see selgub alles tulevikus.," lausus Popov.