Esmaspäeval arutati riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonis elektrituru viimase aja arenguid ning nende mõju riigieelarvele.

Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko sõnas, et Auvere elektrijaama pea kuuajaline turult maas olemine läks börsipaketiga elektritarbijatele maksma umbes 4,5 miljonit eurot.

Durejko lisas, et Eesti Energia kulutab igal aastal umbes 40 miljonit eurot, et Auvere jaama ennetavalt remontida, ent teiste jaamadega tegeletakse reaktiivselt, sest selle jaoks pole Eesti Energial lihtsalt raha.

Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks rääkis istungil ka selle aasta esimeses kvartalis toimuvast uuest taastuvenergia vähempakkumisest.

Vaks sõnas, et nende tootmisvõimsus peaks jääma 300 kuni 700 megavatt-tunni juurde. Teravatt-tunni kohta tuleks tarbijale arveks 20 miljonit eurot aastas, seda juhul, kui tuulikud ise turult midagi juurde ei teeniks.

Vaks lisas, et 2030. aastaks peab Eestisse energiamajanduse arengukava järgi olema rajatud vähemat teravatt-tunni jagu uut tootmisvõimsust.

ETS-süsteem tekitab jätkuvalt vaidlusi

Komisjonis toimus ka arutelu Euroopa Liidu heitmekaubanduse süsteemi (ETS) üle.

Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas sõnas, et Eesti on ETS-i maksetest alates 2013. aastast kogunud ligikaudu kaks miljardit eurot, mille riik on investeerinud näiteks ühistranspordi arendamisse ja energiatõhususse.

Samas ei arvesta kliimaministeeriumi arvutustehe ETS-i maksete tõttu kadunud töökohtade ja teenimata tuluga, sest sellist arvutustehet pole võimalik tagasiulatuvalt luua.

Eesti Teaduste Akadeemia energeetikakomisjoni esimehe Jaak Aaviksoo sõnul peaks Eesti uuendama oma seisukohti ETS-süsteemi kohta, sest viimane seisukohavõtt toimus 2022. aastal. Sellest ajast on aga süsteem tema sõnul suuresti muutunud.

Lisaks peaks akadeemiku hinnangul Eesti leidma lisameetmed hinnakõikumise stabiliseerimiseks.

Seepeale vastas Klaas, et tegemist on Euroopa Liidu ühise otsusega, mille muutmiseks peab olema kõigi liikmesriikide üksmeel.

Lisaks leidis asekantsler, et tegelikult oli 2022. aasta seisukohavõtt väga täpne.

"Kolme aasta jooksul pole olnud vajadust neid muuta, sellepärast et kõik need elemendid, mis praegu on laual, kajastuvad tegelikult Eesti seisukohtades," sõnas Klaas.

Avalikul istungil osalesid lisaks erikomisjoni liikmetele kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas ja energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks, Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko, Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi professor Argo Rosin ja energiatehnoloogia instituudi direktor Alar Konist ning Eesti Teaduste Akadeemia energeetikakomisjoni esimees Jaak Aaviksoo ja liige Arvi Hamburg.