Tsiviilkriisi ja riigikaitseseaduse eelnõu sisuks on koondada Eesti kriisijuhtimine ühtseks tervikuks. Aastaid ette valmistatud eelnõu on läbinud esimese lugemise. Eelmisel nädalal läksid riigikaitsekomisjonis opositsiooni toel läbi kaitseväelise taustaga saadikute ettepanekud, mida aga koalitsioonist enamus ei toeta. Kolmapäeval otsiti olukorrale lahendust.

"Mina kui juhtivmenetleja pean ütlema, et minu üks eesmärk selles protsessis on see, et kõik oleks meie põhiseaduse raames ja mitte põhiseaduse sõnaga vastuolus. Teiseks, et ta sobituks kogu Eesti seadusruumi loogikasse ja siin on veel väljakutsed, mis tuleb lahendada," sõnas riigikaitsekomisjoni liige Mati Raidma (Reformierakond).

Üks muudatuste esitajatest Alar Laneman (Reformierakond) ütles, et eesmärk on kõigil ühine, aga erinevus on vahendites.

"Ühelt poolt on inimesed, kes on õppinud riigikaitset ja näevad, kuidas ta praktikas peaks toimima ja teisel pool on inimesed, kellel on suur kogemus seadusloomes. Me loodame, et selle ühisosa me leiame ja seadust peavad vajalikuks kõik," sõnas Laneman.

Lanemani sõnul on kõige tähtsam riigi juhtimiskindlus kriisi ja sõja ajal. Tema sõnul on siin rida puudusi ja üks neist puudutab regionaalset tasandit.

"Maavanemate tagasitoomine ei ole eesmärk. Eesmärk on, et riigil peab olema keskmine juhtimistasand toimiv. Ei ole reaalne, et riigikantselei suudab juhtida umbes 80 omavalitsust siis, kui sündmused arenevad kiiresti ja asi on ohtlik," ütles Laneman.

Kui kompromissile ei jõuta, siis võib koalitsioon proovida muudatused teisel lugemisel välja hääletada. Kaitseminister Hanno Pevkur on viidanud ka võimalusele, et valitsus võib eelnõu tagasi võtta.

"Eelnõu algatajana on valitsusel igas menetlusetapis võimalik see eelnõu tagasi võtta. Eks me vaatame, kuidas parlamendis menetlus läheb ja kuidas suure saali hääletused toimivad ja hoiame võimalused lahti. Meie esimene eelistus on, et eelnõu menetletakse lõpuni," sõnas Pevkur.

Sotsiaaldemokraat ja riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid ütles, et sellist seadust on vaja, kuid kõigepealt ootavad sotsid koalitsioonilt lahendust.

"Tagasikäiku ei tohiks valitsus isegi mitte kaaluda. Ma arvan, et selle valdkonna, kui me räägime riigikantseleist, päästest, kaitseministeeriumi valitsemisalast - see oleks sellele valdkonnale täiesti vale sõnum. Jah, suur tänu kolm-neli aastat panustamast, kaasa mõtlemata lõputud koosolekud, arutelud, mis sel teemal on peetud. Viskame kogu selle paki, mis on koostatud lihtsalt prügikasti," lausus Kaljulaid.

Isamaa hinnangul kõiki kriise ühe seadusega lahendada ei saa ja nemad seda eelnõu ei toeta.

"Meie seda lõpphääletusel ei toeta. Me ei toeta, et Eestis kõiki kriise hakatakse tulevikus ühe seadusega lahendama. Meil on seadused ja midagi ei juhtu, kui me neid kõpitseme ja see uus seadus jääb vastu võtmata," ütles riigikaitsekomisjoni liige Priit Sibul (Isamaa).

Eelnõu teine lugemine on tõenäoliselt märtsi teises pooles.