Swedbank Eesti juht Olavi Lepp sõnas "Esimeses stuudios", et esimesed märgid majanduskasvust on Eestis juba olemas, kuid selle kasvu tempo on pigem mõõdukas.

"Pigem hetkel kõik märgid näitavad, et me oleme sellest põhjast läbi tulnud ja liigume kuhugi ülespoole, aga tempo on väga mõõdukas. Ei ole kiiret kasvu näha, aga märgid sellest, et kasv on kohal, on samas olemas," lausus Lepp. 

Jätkuvalt kasvavad aga tarbijahinnad ning seda hoolimata sellest, et eelmine aasta kukkusid toormete hinnad. Lepa hinnangul ei näe Eesti tarbija ostukorvi odavnemist eelkõige seetõttu, et energiahinnad on ka tootjatele mõju avaldanud.

"Meil toidukorvis – ütleme inflatsioonikorvis –, kui me mõõdame inflatsiooni, on hulk kaupasid ja teenuseid ning toit on seal üsna olulisel kohal. Energia on teine. Nende mõlema puhul tuleb tunnistada, et energiahinnad on üles läinud ja toidu puhul on paraku sama lugu, et toitu tuleb külmutada ja kuumutada, et ta meile poodi jõuaks. Need energiahinnad on ilmselt ka sinna löönud. On niisugune keeruline olukord, kus esmatarbeliste vajadusete rahuldamine on läinud järjest kallimaks. Ega seal muud põhjust ei ole – meil on kallimaks läinud energia. Tegelikult on ka palgad tõusnud ehk võib-olla see natuke leevendab samas," sõnas Lepp.

Swedbanki juht aga sõnas, et tarbijate ostukorvis on näha üsna palju paigalseisu, mis ei lähe kokku sellega, et hinnad on kasvanud.

"Üks järeldus, mida saab teha, on see, et inimesed ostavad teistsuguseid kaupasid, aga kindlasti teine järeldus, mida on keerulisem rahas mõõta, on see, et ostetakse ka tegelikult e-poodidest ja osa käivet on liikunud välismaale. See on ka üks reaalsus, mis mõjutab kohalikke kaupmehi," lausus Lepp.

Veel ei ole ka Lepa hinnangul näha, et maksuküüru kaotamisega oleks inimestel rohkem raha käes, kuna sel aastal on möödunud vaid üks palgapäev. Lisaks olid jaanuari elektriarved tavapärasest palju kõrgemad.

"See esimene kuu veel seda ei näita, aga aasta jooksul ta kindlasti oma mõju jätab. Tegelikult jaekaubanduse käibest on see summa, mis nüüd inimestele taskusse jääb, et võimalust minna ja tarbida veidi rohkem on olemas, aga jällegi see ei ju ei jagune võrdselt. Seal on osa gruppe, kuhu seda raha tuleb rohkem ja teistes vähem ehk vara veel öelda. See aasta oma mõju jätab, aga ma ei usu, et sellel nüüd mingi väga suur ja määrav mõju on," selgitas Lepp.

Swedbanki juhi hinnangul aitab suurem tarbimine kindlasti majandust elavdada, kuid pakub ka leevendust tööandjatele.

"Üks on see, et osale inimestele jääb raha rohkem kätte ja kindlasti läheb tarbimisse. See alati elavdab majandust, aga võib ka teistpidi mõelda. Meil on olnud väga kiire palgakasvuga aastad tegelikult ja võib-olla ta teistpidi on hoopis kerge leevendus tööandjatele. Natuke jääb valitsuse poolt inimestele rohkem raha kätte ehk seda palgakasvu saab mingites gruppides teha vähem. See on väga suur konkurentsiküsimus ja palgakasv teatavasti lükkab inflatsiooni kindlasti uuesti käima. Võib-olla sellel on mitmekülgsed mõjud, aga äkki tal on niisugune positiivne efekt, et me saame palgatõusu kiirele kasvule mõistlikuma piiri," ütles Lepp.

Praeguse seisuga on Lepa sõnul Eestis majanduskasvu tagasi hoidnud madal nõudlus lähiturgudel, kuid põhjuseid on veel palju.

"Eesti majandusel on olnud mõned konkurentsieelised ja miks meil on õnnestunud majandust kasvatada – lähiriikides on olnud hea nõudlus meie toodete järgi. See on kahjuks ära langenud. Nii Skandinaavia kui tegelikult ka Saksamaa turg on pigem olnud sellise nõrgema kasvuga," sõnas Lepp, kuid lisas, et mõlemas riigis on esimesi märke turu taastumisest.

"Skandinaavias on esimesi märke taastumisest ja Saksamaal ka vaikselt nüüd märgid on, sest ka sealne valitsus elavdab majandust samamoodi suurte investeeringute näol. Lootust on. Teine meie eelis on olnud see, et meil on energiahinnad olnud mõistlikud ja see on olnud nüüd keeruline punkt viimastel aegadel. Gaas, nafta ja bensiin on kõigil sama, aga elektrihind on olnud natukene kõrgema kasvuga kui mujal. Samas tegelikult palgad on olnud meie eelis, aga need eelised on nagu korraga ära kadunud ja nõudlust vähemaks jäänud. Kõik asjad korraga ongi toonud selle, et meil majandus on mitu aastat olnud sellises paigalseisus või kerges languses," ütles Lepp.