Veel sel ja järgmisel kevadel arvutatakse kõrgemate riigiteenijate palgatõusu kahe indeksiga: on täisindeks ja ajutine ehk madalam indeks, mis 50 protsenti väiksem kui täisindeks.

Täisindeksi järgi arvutatakse riigikogu liikmete, presidendi, riigikohtu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja Eesti Panga nõukogu liikmete palk. Väiksema indeksiga peavad leppima teiste hulgas ministrid ja kohtunikud.

2024. aastal, mil ajutine indeks kokkuhoiumeetmena esimest korda rakendus, pidi see toonase rahandusministri Mart Võrklaeva sõnul tooma nelja aasta peale 21 miljonit eurot säästu ehk aasta kohta veidi üle viie miljoni euro.

Väiksem palgaindeks tegi pahaseks kohtunikud, kellest osa leidis, et kohtunike palgasüsteemi muutmine poliitilistel põhjustel ei tohiks olla õigusriigis lubatud ning et selline muudatus oli vastuolus põhiseadusega. 55 kohtunikku pöördus halduskohtusse.

Täpsemalt pöördusid kohtunikud halduskohtusse nende kohtute esimeeste käskkirjade peale, millega määrati 2024–2027 ajaks kohtunike ametipalk väiksema indeksi alusel. Kaebajad taotlesid käskkirjade osalist tühistamist ja palga määramist täiendava 286,57 euro võrra kuus kõrgemana ning lisaks madalama palgaga võrreldes tekkinud vahe tasumist ja viivist. 

Halduskohtunikud jätsid kaebused rahuldamata. Justiitsminister Liisa Pakosta ütles ERR-ile, et kohtud on seni leidnud, et ajutine lahendus on olnud õiguspärane ega ole rikkunud kohtunike sõltumatuse põhimõtet.

"Need otsused ei ole jõustunud ning asjad on kaevatud edasi ringkonnakohtutesse. Kuna menetlused on pooleli, siis rohkem seda praegu kommenteerida ei saa," lausus Pakosta.

Ka Pakosta ise ei olnud algusest peale kohtunike pooliku palgaindeksiga rahul ning tegi juba 2024. aasta sügisel ettepaneku, et kohtunikele taastataks täisindeks.

Poolik indeks võib tähendada aasta kohta, sõltuvalt indeksi suurusest, mitusada eurot väiksemat palgatõusu. Näiteks mullu aprillis, kui kõrgemate riigiteenistujate palgad indekseeriti, oli täisindeks 1,057 ja ajutine indeks 1,029, mis protsentides tähendas vastavalt 5,7- ja 2,9-protsendist palgatõusu.

Pakosta sõnul on palgatõusu suuruse teema olnud kohtunikega mitu korda arutlusel, kuid tagasiside on olnud kahetine – kui osa kohtunikest nõuab kiiret täisindeksiga palgatõusu, siis osa ütleb, et praeguse ühiskondliku olukorra taustal on mõistetav, et ka kohtunikud panustavad oma väiksema palgatõusuga riigikaitse edendamisse.

Aga ühes ollakse täiesti ühel meelel: kohtunike sõltumatus, sealhulgas majanduslik sõltumatus, peab olema tagatud, ütles Pakosta.

2023. aasta detsembris riigikogus vastu võetud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskirjas prognoositi, et ka vähendatud indeksiga tõuseb kohtunike palk aastaks 2027 ehk nelja aastaga 15 protsenti. Vähemalt mulluse seisuga oli prognoos liiga optimistlik: kui seletuskirjas pakuti 2025. aasta aprilliks (iga-aastane indekseerimine toimub 1. aprillil nagu ka pensioniga) riigikohtu liikme palgaks 7717, ringkonnakohtu kohtuniku palgaks 6809 ja maa- ning halduskohtu kohtuniku palgaks 5901 eurot, siis tegelikkuses oli vastavad arvud 7661, 6759 ja 5858 eurot.

Ajutist palgaindeksit enneaegu kaotada pole plaanis

Lisaks riigikohtu liikmetele ning ringkonnakohtu ning maa- ja halduskohtu kohtunikele kehtib ajutine madalam palgaindeks peaministrile ja ministritele, riigisekretärile, riigi peaprokurörile, riiklikule lepitajale ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule.

Seda, et võiks enneaegselt kaotada ajutise palgaindeksi ning taastada kõigile täisindeksi, pole vähemalt praegu arutatud.

Rahandusministeeriumist öeldi ERR-ile, et muudatusi tähtaegade muutmiseks ei ole algatatud.

Pakosta märkis, et riigiametnikele iga-aastase palgakasvu tagamine täiel määral indekseeritud palkadega on tegelikult laiem riigieelarve teema. 

"Täisindeksi ehk teisisõnu kiirema palgakasvu taastamise otsustamine käib koos eelarveprotsessiga ja eeldab valitsuse otsust ja kokkulepet. Praegu sellist kokkulepet valitsuses ei ole," lausus ta.

Seega jaguneb ka tänavu 1. aprillil, mil palgatõus riigiteenijaid ootab, palgaindeks kaheks. Kui mullu oli täisindeks 1,057 ja ajutine indeks 1,029, siis tänavu on täisindeksiks 1,053 ja ajutiseks indeksiks 1,027.

See tähendab, et presidendil, riigikogu esimehel ja riigikohtu esimehel tõuseb ametipalk seniselt 9724 eurolt esimest korda üle 10 000 euro, täpsemalt 10 239 eurole. Riigikogu lihtliikme palk tõuseb praeguselt 6320 eurolt 6656 eurole.

Kõrgemate riigiteenijate palgatõusul on samas suurem mõju: näiteks on sellesama indeksiga seotud ka Tallinna linnapea, abilinnapeade, linnavolikogu esimehe ja aseesimeeste töötasu, mis samuti nüüd tõusevad.

Samas seoti ajutise palgaindeksiga 2023. aastal veel üks klausel: 2028. aasta 1. aprillil, kui taas kõigile kõrgematele riigiteenijatele kehtib täisindeks, saavad neli aastat piiratud palgakasvu saanud riigiteenijad korraga suurema palgatõusu kui täisindeks ehk põhimõtteliselt hüvitatakse neile vahepeal saamata jäänud protsentuaalne palgatõus. 2023. aasta seletuskirjas prognoositi, et see saab nelja aasta peale olema 17 protsenti. Selle järgi kasvaks piiratud palgakasvuga riigiteenijatel 2028. aasta 1. aprillil palk 17 protsenti.

Rahandusministeeriumist öeldi ERR-ile, et tegelikkuses on palgakasv olnud nii 2024. kui ka 2025. aastal väiksem ning täpne palgatõus selgub hiljemalt 2028. aasta 15. märtsil.

Kõrgemate riigiteenijate kõrgeim palgamäär indekseeritakse iga kalendriaasta 1. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.