Sotsiaaldemokraadid on asunud Tallinna linna eelarvet ja juhtimist aktiivselt kritiseerima, see on muidugi opositsiooni töö, kuid tuleb arvestada, et pärast sotside juhitud linnavalitsuse möödalaskmisi on praegune eelarve parim realistlik lahendus.

Tallinna linnavolikogus kinnitatud eelarve maht on 1,32 miljardit eurot ja sellest suurim osa läheb just haridusse. See on linnavalitsuse teadlik valik suunata raha just sinna, kus see mõjutab otseselt laste ja perede igapäevaelu. Tallinna linnavõimu selge eesmärk on pakkuda mitmekülgset, kvaliteetset ja nüüdisaegset haridust kõikides pealinna munitsipaalkoolides.

Ei saa kuidagi nõustuda sotsiaaldemokraadist endise abilinnapea Madle Lippusega, kelle sõnul käivitati sotside juhitud linnavalitsuse ajal nn ambitsioonikas plaan kooli- ja lasteaiakohtade puuduse leevendamiseks. Tasub meenutada, milliseid otsuseid sotside juhtimisel tegelikult tehti või tegemata jäeti.

Mitmed haridusvaldkonna vajalikud projektid venisid või on päevakorrast maas just endise abilinnapea Lippuse tegevusetuse tõttu. Näiteks on renoveerimata Päikesejänku lasteaed, sest vastutava abilinnapeana ei olnud ta lahendustele orienteeritud ja seetõttu menetletakse detailplaneeringut siiani. Seejuures pidi lasteaed minema remonti juba aasta tagasi.

Sama oli ka õpetajate palgatõusu ja uute koolide rahaliste vahenditega. Sotsiaaldemokraatide juhitud linnavalitsus vaid deklareeris, et midagi tehakse, aga reaalsest õpetajate palgatõusu ei olnud tagatud ja uute koolide tegevuskuludeks rahalisi vahendeid ei eraldatud.

Ebamõistlikud otsused ja maksumaksja raha raiskamine

Sotside eestvedamisel osteti erakoolile Avatud Kool üle kolme miljoni euro eest hoone, mis on amortiseerunud ja vajab nüüd vähemalt kümne miljoni euro suurust investeeringut lisaks, et hoone renoveerida. Samal ajal olid aga tegelikult Avatud Koolile ette nähtud ruumid Karjamaa 18 hoones, mis renoveeriti just selle kooli vajadusi arvestades. Varasema plaani järgi pidanuks seal lisaks 400-le Avatud Kooli õpilasele õppima veel kuni 270 last.

Pärast sotside juhitud linnavalitsuse poliitilist otsust tegutseb aga Karjamaa 18 hoones Põhjatähe põhikool, kus õpib vaid 16 õpilast ja töötab seejuures 11 õpetajat. Kogu selle koolihoone renoveerimine läks linnale maksma 14 miljonit eurot. Munitsipaliseeritud Avatud Kool asub hoones, mis nõuab linnalt nüüd suuri lisainvesteeringuid lisaks. Selline tulemus näitab selgelt läbimõtlematut tegutsemist ning kellegi teise huvide seadmist linna vajadustest ja huvidest ettepoole.

Ei saa meenutamata jätta ka Mustjõe lasteaia juhtumit, kui sotside eestvedamisel püüti kiirustades rajada lasteaeda, eirates seejuures riske, et maapind vana prügimäe asukohal võib olla reostunud. Sellest hoolimata sõlmiti ehitajaga leping. Tulemuseks on, et linnal ei ole lasteaeda ega ka ligi miljonit eurot, mis tuli maksta ehitajale ennetähtaegse lepingu lõpetamise eest. See kahju oli tegelikult välditav, kui otsused oleks tehtud varasemalt läbiviidud uuringutest lähtuvalt ja fakte arvestades.

On ilmselge, et see kõik on olnud sotside poolt pigem arulage maksumaksja raha raiskamine kui tõsiseltvõetav plaan kooli- ja lasteaiakohtade leevendamiseks. Lisaks planeeriti sotside juhtimisel Piritale Lepiku asumisse lasteaeda, kuid tegelikult puudus planeerijatel igasugune nägemus, kuidas olemasolevasse infrastruktuuri on võimalik sellist liikumist juurde planeerida, mis kaasneb ühe lastaiaga.

Tähtis on ka sisu, mitte ainult betoon

2026. aastal on pealinna eelarve keskmes mitmete toetuste suurenemine ning eestikeelsele õppele ülemineku jätkamine. Tegevuskuludest on eelarves suurima osakaaluga just haridusvaldkonna kulud, mis moodustavad püsikulude kogumahust 42 protsenti.

Investeerimistegevuseks on 2026. aasta eelarve eelnõus ette nähtud 195,6 miljonit eurot ja ka investeeringutest on valdkondlikult suurima osakaaluga just haridus, mis moodustab 45,7 protsenti. Haridusvaldkonna tegevuskuludeks on kavandatud kokku 464,4 miljonit eurot.

Tallinna eesmärk on tagada kõigile lastele, olenemata nende emakeelest, võimalus omandada kvaliteetne eestikeelne haridus. Täielikuks üleminekuks eestikeelsele haridusele on Tallinn riikliku tegevuskava kõrval kavandanud mitmed täiendavad meetmed. Need hõlmavad juhtide ja õpetajate toetamist ülemineku elluviimisel ja seaduses nõutud kvalifikatsiooni saavutamisel. Täiendavalt toetatakse ka üleminekuklasse.

Eestikeelsele õppele üleminekuks on linnaeelarves kokku kavandatud 10,2 miljonit eurot. Alates 1. septembrist 2026 tõuseb ka koolilõuna maksumus, sest paljudele lastele on koolitoit päeva ainus soe toidukord ning vahepealsed hinna- ja maksutõusud on senise toiduraha väärtust märgatavalt vähendanud. Lisaks riigi toetusele eraldatakse koolilõuna kulude katteks pealinna eelarvest täiendavalt 6,3 miljonit eurot.

2026. aastal jätkub Nõmme põhikooli, Kalamaja põhikooli ja Lasnamäele rajatava uue põhikooli projekteerimine. Alustatakse Heleni kooli uue hoone ehitust ning jätkatakse Jakob Westholmi gümnaasiumi juurdeehitust ning huvikeskuse Kullo uue hoone ehitust. Valmivad reaalkooli ning Hiiu kooli hoone renoveerimine ja juurdeehitus.

Koolieelsete lasteasutuste remonttöödeks ja soetusteks kavandatakse kokku 29,8 miljonit eurot. Renoveerimistöid tehakse mitmes lasteaias. 2026. aastal valmivad Loitsu lasteaed ja lasteaed Kikas. Jätkuvad Lepatriinu lasteaia, Liikuri lasteaia ja lasteaia Päikene ehitustööd, mille valmimine on kavandatud 2026. aasta lõpuks ja 2027. aasta alguseks. Alustatakse Sitsi Manufaktuuri kvartalisse rajatava uue Manufaktuuri lasteaia ehitustöödega ning Muhu lasteaia, Pallasti lasteaia, lasteaed Pääsupesa ja lasteaed Kaseke projekteerimistega.

Linna raha tuleb kasutada läbimõeldult ja sihipäraselt

Sotsiaaldemokraatide prioriteete näitas tegelikult selgelt ka kampaania "Igale lapsele puu", mille maksumus küündis miljonitesse eurodesse ning mille eest oleks saanud sisuliselt valmis ehitada pool uuest lasteaiahoonest. Selle asemel aga kulutati suuri summasid sümboolsele projektile, jättes seejuures olulised haridusinvesteeringud tahaplaanile.

Tallinna linnavalitsus on pannud selgelt rõhu hariduse kvaliteedile, laste ja noorte arengule ning perede toimetuleku toetamisele. Sotside tehtud varasemad otsused on aga toonud linnale rahalist kahju ning näidanud, kui oluline on planeerimine. Tänavuse eelarve eesmärk on tagada, et investeeringud vastaksid tegelikele vajadustele ning linnarahva raha kasutataks läbimõeldult ja sihipäraselt.