Ajateenija keeleõpe ei ole väljaõppe põhiosa. Seda tunneb pahatihti õpetaja omal nahal, ütleb suvest sõduritele eesti keelt õpetav Kaja keeltekooli õpetaja Anu Kihulane.

"Nad on kas kuskil metsas või linnalahingut pidamas, aga mina seda ei tea. Sest minuni info ei jõua. Mul ei ole ühtegi kontakti. Sõidan 35 kilomeetrit ühes suunas, pärast sõidan 35 kilomeetrit tagasi," ütles Kihulane.

Teine nüanss on abivahendite kasutamise võimalus väeosa territooriumil, ütleb õpetaja.

"Meil ei ole ruuterit. Ma saan aru, et see on nagu turvalisuse küsimus natuke. Aga praegu hetkel päris olulised teemad, mis puudutavad ju vahetult sõdurpoisse, nende keeleõpet - me ei saa vaadata uudiseid ja mul on ka paljud keeleõpet huvitavamaks tegevad äpid, mida ma saaksin kasutada," rääkis Kihulane.

Lisaks on venelaste keeleoskus ebaühtlane - paljudel on kutsekoolist või ülikooli esimese kursuse järel keel suus, teistel oskus nõrk. Seega on otsus, õpetada B-1 tase enne kaitseväkke võtmist selgeks juba kutsealustele, mõistlik.

"Isik selle eelnõu kohaselt suunatakse keeleõppesse integratsiooni sihtasutusse. Seal kestab see keeleõpe seitse kuni üheksa kuud. Ja sellele järgneb B-1 eksami sooritamine. Palju konkreetse indiviidi jaoks seda aega kulub, see sõltub ka palju sellest, milline on konkreetse kutsealuse baastase," ütles kaitseministeeriumi õiguse ja halduse asekantsler Margit Gross. 

Keeleõpetaja ütleb oma kogemusest, et viletsa taseme puhul toimib intensiivkursus. Mida vähem tunde päevas, mida vähem õppepäevi nädalas, seda rohkem ajaraiskamist.

"No võiks olla keeleõpe iga päev. Päris intensiivne. Neli akadeemilist tundi äkki miinimum. 200 tundi oleks päris hea," ütles Anu Kihulane.

Eelnõu järgi peaks uus keeleõppe süsteem kutsealustele jõustuma järgmisest aastast.