Asjaga kursis olevate isikute sõnul oleks rünnaku sihtmärgiks mõned sõjalised või valitsusobjektid ning kui president annab loa, võiks see toimuda juba lähipäevil. Kui Iraan keeldub endiselt täitmast Trumpi nõudmist lõpetada uraani rikastamine, vastaks USA laiaulatusliku kampaaniaga režiimi rajatiste vastu, mille võimalik eesmärk oleks Teherani režiimi kukutamine.

Võimalus anda piiratud löök viitab sellele, et Trump võib olla valmis kasutama sõjalist jõudu mitte ainult karistusena leppest keeldumise eest, vaid ka USA-le sobiva kokkuleppe ettevalmistamiseks. Üks allikas märkis, et Trump võib rünnakuid järk-järgult intensiivistada, alustades väiksematest ja liikudes suuremate löökideni, kuni Iraani režiim kas peatab oma tuumategevuse või langeb.

Piirkondliku ametniku sõnul sunniks piiratud löök Iraani läbirääkimistest pikemaks ajaks loobuma, eriti kuna Teherani ametnikud valmistavad praegu ette vastust USA nõudmistele.

Ei ole selge, kui tõsiselt Trump seda võimalust pärast nädalaid kestnud arutelusid kaalub, kuigi kõrged nõunikud on seda talle korduvalt pakkunud. Ametnike sõnul on viimase aja arutelud keskendunud pigem laiaulatuslikumatele kampaaniatele.

Neljapäeval ütles Trump, et kaheteistkümne päeva jooksul otsustab ta oma järgmised sammud Iraani suhtes. Hiljem täpsustas ta ajakirjanikele, et tähtaeg on maksimaalselt umbes kaks nädalat. "Me saavutame kokkuleppe ühel või teisel viisil," lausus ta.

Valge Maja pressiesindaja Anna Kelly keeldus USA edasisi samme kommenteerimast, märkides, et "ainult president Trump teab, mida ta võib teha või tegemata jätta".

Ametnike sõnul pole Trump veel otsustanud üheski mahus rünnakut tellida, kuigi ta kaalub erinevaid variante alates nädalasest rünnakute seeriast režiimimuutuse saavutamiseks kuni väiksemate löökideni Iraani valitsus- ja sõjaväeobjektide pihta.

Mõned USA ametnikud ja analüütikud on hoiatanud, et sellised rünnakud õhutaksid Iraani vastulöögile, mis tõmbaks USA tõenäoliselt Lähis-Idas sõtta ja seaks ohtu piirkondlikud liitlased.

Trumpi kaalutlused meenutavad tema esimesel ametiajal peetud debatti seoses Põhja-Korea vastu niinimetatud "verise nina" strateegia kasutamisest. 2018. aastal, mil Washingtoni ja Pyongyangi vahel valitses terav tuumaretoorika, kaalus Trumpi esimene administratsioon piiratud ennetavat lööki Põhja-Koreale. See samm pidanuks näitama, kui tõsiselt suhtub USA Pyongyangi tuumaprogrammi lõpetamisse.

Trump ja tema meeskond otsustasid toona Põhja-Koread mitte rünnata. Selle asemel alustas president diplomaatilisi suhteid Põhja-Korea liidri Kim Jong-uniga, kuigi kolm kohtumist ei veennud autokraati oma relvadest loobuma.

USA kõrged ametnikud kohtusid sel nädalal läbirääkimisteks Iraani esindajatega.

USA soovib Teherani tuumategevuse lõpetamist ning piiranguid Iraani ballistiliste rakettide programmile ja toetusele piirkondlikele rühmitustele. Iraan on laiaulatusliku kokkuleppe tagasi lükanud ja pakkunud seni oma tuumategevuse osas vaid tühiseid järeleandmisi, eitades taaskord, et on kunagi soovinud tuumarelva hankida.

Patiseis, mille murdmist peavad USA ametnikud üha ebatõenäolisemaks, ja Ühendriikide sõjalise kohalolu tugevdamine Iraani lähedal on suurendanud rünnakute tõenäosust.

Iraani ametnikud on ähvardanud vastata igasugustele rünnakutele maksimaalse jõuga. Teisipäevastes sotsiaalmeediapostitustes teatas režiimi kõrgeim juht Ali Khamenei, et tema väed võivad uputada USA lennukikandja ja lüüa Ameerika sõjaväge "nii rängalt, et see ei suuda enam püsti tõusta".

Iraan suhtub Trumpi diplomaatilistesse tähtaegadesse juba ettevaatlikult. Eelmisel aastal teatas Valge Maja, et annab Iraanile sarnase tuumaleppe sõlmimiseks kaks nädalat. Kuid vaid paar päeva hiljem ründasid B-2 pommitajad ja teised üksused kolme Iraani tuumaobjekti, pidurdades riigi tuumaprogrammi.

Viimaste päevade lennujälgimisandmete ja USA ametniku sõnul on Ühendriigid jätkanud moodsate hävitajate F-35 ja F-22 viimist Lähis-Idasse. Teel on ka teine lennukikandja koos ründe- ja elektrisõjapidamise lennukitega. Saabumas on ka juhtimis- ja kontrolllennukid, mis on asendamatud suurte õhukampaaniate korraldamisel. Viimastel nädalatel on piirkonda paigutatud ka olulised õhukaitsesüsteemid.