Eelmisel aastal vähenes liiklussurmade arv
Eelmine aasta paistis silma rõõmustava liiklusstatistika poolest: hukkunute arv jäi väiksemaks kui see on olnud aastakümnete jooksul. Võrreldes üleeelmise aastaga oli vähem ka vigastatuid. Samas teevad ekspertidele muret eakate jalakäijate ja noorte tõukeratturitega juhtuvad õnnetused.
Kui 2024. aastal sai liiklusõnnetustes viga 2156 inimest ja hukkus 69 inimest, siis mullu sai viga 1815 inimest ning hukkunuid oli 43.
"Positiivne vähenemine toimus nii varakahjudega liiklusõnnetuste, inimkannatanutega liiklusõnnetuste, hukkunute, vigastatute ja ka raskesti vigastatute osas. Hukkunute arv, mis eelmisel aastal oli 43, on selle sajandi ja tõenäolisemalt kogu pikema ajaloo kõige väiksem number," sõnas transpordiameti liiklusohutuse osakonna juhtaja Maria Pashkevich.
Pashkevichi sõnul muidu nii positiivsest statistikast jäävad aga silma kaks riskirühma - need on mootorratturid ja elektritõukerattaga sõitjad. Kui varasemalt oli probleeme 20- kuni 30-aastastega, siis mullu kahekordistus just 11- kuni 15-aastastega toimunud õnnetuste arv.
"Kergliikurite vaates on meie jaoks murekohaks suuremate linnade lähiümbrused, kus on erakasutuses erinevad kergliikurid. Lapsevanemad on ostnud mugavamaks liikumiseks erinevaid sõiduvahendeid, on need siis elektrilised mootorrattad, kergliikurid ja paljudel puhkudel lapsed ei või neid kasutada," lausus politsei- ja piirivalveameti liiklusjärelevalve juht Taavi Kirss.
Ühtlasi on murekohaks jalakäijad. Kokku hukkus mullu 15 jalakäijat.
"Kümme sai surma asula sisesel teel ja nendest üle poole olid seotud tee ületamisega. Kaheksa hukkunut jalakäijatest olid vanemaealised. See tähendab seda, et senisest suuremat tähelepanu vajab teeületuse ohutus," ütles Pashkevich.
Kui siiani oli see probleemiks suuremates linnades, siis mullu said jalakäijad surma ka Türi, Võru ja Jõhvi ülekäiguradadel. Viis jalakäijat hukkus ülekäigurajal või selle vahetus läheduses toimunud õnnetustes, kusjuures neli neist olid eakad, vanuses 77–81 aastat. Ülekäigu õnnetuste puhul oli valdavalt tegu pika teeületusmaaga ning mitme sõiduraja ja eraldusribaga kohtadega.
"Meie keskkond on natukene ikkagi sellest vanast nõukogude ajast pärit ja mida rohkem me seda turvalisemaks ehitame - ülekäigurajad väiksemate teeületustega ja jalakäijatele kasutajasõbralikumaks - , siis selle võrra me hoiame ka liikluses kannatanuid ja vigastatuid kokku," sõnas Kirss.
Mullu oli 18 päeva, kui keegi ei saanud liikluses viga ja seda on kuus päeva rohkem kui 2024. Keskmiselt sai liikluses viga viis inimest päevas.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"
