Läti politsei tabas eelmisel nädalal rahvusvahelise operatsiooni tulemusel petuvõrgustiku Ukrainas Dnipros. Vahistati 11 inimest. Sarnane edukas operatsioon toimus lätlastel ka eelmise aasta detsembris. Eestlased üritavad järele jõuda.

"Tänasel päeval me tõepoolest oleme jõudnud ühe menetlusega lõpustaadiumisse, kus me oleme väljastanud nelja isiku osas vahistamismäärused - ka Euroopa vahistamismäärused eesmärgiga nende tabamisel nad tuua Eestisse ja anda kohtu alla. Puudutabki see telefoni teel toimepandud investeerimiskelmusi, mis tänases Eestis on pandeemilised mõõtmed võtnud," sõnas riigiprokurör Jürgen Hüva.

Kriitika all on ka meie Smart-ID lahendus. Smart-ID peamine turvanõrkus seisneb selles, et selle ohutus sõltub kasutajate võimest tunda ära õngitsuslehti või kontrollida helistaja isikut, kirjutab Tartu Ülikooli küberkaitse teadur Arnis Paršovs.

"Nüüd me ilmselt peame mõnes kohas tagasi andma selle mugavuse pealt. Ei ole nii lihtne, nii mugav seda Smart-ID kopeerida ühest seadmest teise. Seal peab olema mingisugune vahelüli - näit tuleb ID-kaarti kasutada vahepeal, et seda ei saaks distantsilt teha," ütles siseminister Igor Taro.

PPA kutsus ellu riigiasutuste, pankade ja telekomi ettevõtete juhtrühma, mis peab kelmuste kahju vähendama. Kuid kannatanutel on seaduslik võimalus oma raha tagasi taotleda, kui neid püganud kurjategijate kriminaaltulu on konfiskeeritud ja riigi potti maandunud, ütles riigiprokurör.

"Selle kriminaaltulu konfiskeerimisel ja kui on tuvastatav seos nende isikute vahel ja tema kahju vahel, siis tegelikkuses ka peale seda, kui see raha jõuab riigi potti, saame selle kannatanu suunata selle poti juurde ja ta saab kahju sellest potist tagasi nõuda," lausus Hüva.

Lähiajal kohtub siseminister Kiievis Ukraina siseministriga, et muu hulgas kõnelda ka pettuste teemast. Et Ukraina ei kuulu Euroopa Liitu, tuleb koostöö paika pannab kahepoolsete kokkulepetega, ütles Taro.