Ehkki aasta on kestnud alles kaks kuud, on ministeeriumitel juba tekkinud soove eelarves muudatusi teha. Jürgen Ligi rääkis ERR-ile, et üldiselt on mõistlik eelarvemuudatusi teha võimalikult vähe ja siis, kui kõik need on laekunud ehk pigem sügisel.

"Aga ma ei välista, et me midagi kevadel teeme," lisas ta.

Ligi märkis, et mitu ministrit on avaldanud arvamust, nagu tuleks valitsusreserve hakata kasutama selleks, milleks eelarves raha planeerimata jäeti ning sellel teemal on käimas päris tüütud vaidlused, selgitamaks, et kui miski on eelarvest välja jäänud, ei ole tegu erakorralise asjaga.

"Juhul kui ta on erakorraline asi, siis on tõepoolest lisaeelarve või valitsusreservi poole pöördumine põhjendatud," tõdes rahandusminister.

Ta tõi välja, et ühistranspordireformi küsimuses on igasugu plaane – ühed ütlevad, et pensionärid ja lapsed hakkavad pileti eest maksma, teised aga, et see ei tule kõne allagi, kuid valitsus ei ole ühtki reformi ära otsustanud.

Seda, kes veel reservist lisaraha taotleb, ei soovinud Ligi välja tuua, ehkki kinnitas, et on kuulnud soovist teha kevadel eelarvemuudatusi. Summad, mis ministeeriumite muudatussoovidest kokku tulevad, võivad tema hinnangul ulatuda aasta jooksul saja miljoni euroni.

"Seda on raske prognoosida. Kui mingid suured investeeringud edasi lükkuvad ja asenduvad millegi muuga, siis võivad need summad suuremad olla, aga põhimõtteliselt ei ole sellises mahus muudatustest aasta alguses rääkida viisakas," ütles rahandusminister. "Sellisel juhul on see planeerimise probleem, eelarve võeti vastu alles detsembris."

Ligi sõnul ei ole ruumi lisaeelarveks ehk kulude suurendamiseks tuludest suuremal määral. Ta rõhutas, et ees on 4,5 protsendi piir ja signaalid, nagu tuleks positiivne lisaeelarve, on kindlasti ekslikud.

"Vastupidi, meil tuleb seda 4,5-protsendilist seisu parandada," ütles rahandusminister ja lisas, et aasta jooksul tuleb mõistagi palju muudatusi, sageli näiteks kaitsekuludes, praegu pole aga muljet, et mõni nendega seonduv hange oleks venimas.

Küsimusele, kas Ligi saab kinnitada, et mingit positiivset lisaeelarvet ei tule, kuigi maksude laekumine on üsna hea, vastas minister, et tema üksi keelata ega lubada ei saa, saab aga veenda, kui valitsus on teisel arvamusel, ehkki see on keeruline.

"Aga mina ei ütle ka seda, et eelarvemiinus tuleb alla 4,5 protsendi," nentis Ligi.

Ta märkis, et kui ka prognoosid näitavad arvatust väiksemat miinust, tuleb kindlasti valitsust vaos hoida, et miinust ei hakataks suuremaks tegema, sest eelarve jätkusuutlikkus on kaitsekulude tõttu praegu väga suure löögi all ning ka võlakoormuse kasvu graafikud on üsna hirmuäratavad.

"Kaitsekuludega seoses on võlakoormuse kasv läinud väga suureks, mis tähendab riske, et kui intressimäärad tõusevad, siis sõidab see päris valusalt sisse. Mina olen kriisiriikidega väga palju aastaid tegelenud ja tean, kui jube see on, kui riik enam ise eelarvet ei kontrolli. Nii et parem karta," ütles rahandusminister, kelle sõnul on märtsi alguses tulemas uus eelarveprognoos ja see ajab kindlasti paljudel näpud sügelema, tema aga püüab neid rahustada.