"Kuigi peale kolme langusaastat oli tegemist esimese kasvuaastaga, jääb eelmine aasta pettumuse aastaks. Loodeti majanduskasvu, kuid see jäi kasinaks," ütles Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

"Veel enamgi, majandustsükli selgeks muutumiseks oleks vaja enamiku sektorite liikumist samas suunas, kuid seda meil veel näha ei ole ning majanduse tõusufaasi. Pooltes sektoritest oli näha kasvu ja pooltes kahanemist," lisas Uusküla.

"Vaadates neljanda kvartali numbreid aasta varasemaga on näha kasvu töötleva tööstuse valdkonnas, kus panus oli 1,4 protsenti SKP-sse ning info ja side valdkonnal 0,7 protsenti," ütles Uusküla. "Vähenes aga hulgi- ja jaekaubandus 0,75 protsenti, ehitus ning sotsiaalhoolekanne 0,4 protsenti. Arvestades eelmisel aastal toimunud perede ostujõu langust, on eratarbimise ja just nende valdkondade langus ootuspärane."
 
Uusküla hinnangul on alanud aastal oodata majanduskasvu kiirenemist ennekõike hinnatõusu raugemise ja ostujõu kasvu taustal ning tänu avaliku sektori suuremale eelarvedefitsiidile.

"Ei ole teada, kui palju lisanduvast sissetulekust inimesed kulutavad ja millele kulutatakse ning kui suur osa kaitsekulutustest jääb Eestisse. Seepärast on tänavuse aasta prognoosid küllaltki ebatäpsed," lisas Uusküla.

Ka Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ütles, et majanduskasv oli esialgsest ootusest madalam.

"Kiirhinnanguga võrreldes oli majanduskasv neljandas kvartalis tagasihoidlikum," tõdes Eamets. "Kui esialgselt pakuti kiirhinnanguga neljanda kvartali kasvuks üks protsent, siis reaalsetele andmetele tuginedes oli see 0,7 protsenti, mis tegi kogu eelmise aasta majanduskasvuks 0,6 protsenti."

Üllatav see tulemus ei olnud, aga sisuliselt näitas see, et majandus reaalsetes näitajates seisis eelmine aasta paigal, ütles Eamets.

"Täna avaldati ka jaanuari kaubanduse tulemused. Kuigi esmapilgul võib seis tunduda positiivne ehk kogu jaekaubandus  kasvas jaanuaris tervelt kaheksa protsenti võrreldes eelmise aasta jaanuariga, siis paraku jätkusid trendid, mis valitsesid eelmisel aastal," lisas Eamets. "See tähendab, et kaubandust vedas eelkõige tanklate müügimahu kasv, mis jaanuaris kasvas aastavõrdluses koguni 24 protsenti. Selle taga on juba päris pikalt kestnud hinnasõda tanklate vahel ning Leedu rekkajuhid, kes Eestist odavat diislikütust ostavad."

"Kasvas ka töötuskaupade müük, kuid toidukaupu müüvate kaupluste müügimahud olid paraku jätkuvalt miinuses. Põhjuseks kasvanud toiduainete hinnad. Niisiis – suures pildis jätkusid samad trendid, mida nägime ka eelmisel aastal," ütles Eamets.

"Vaadates ettepoole, võiks eeldada, et palgakasv ja maksuküüru kaotamine võiksid sellel aastal eratarbimist elavdada, sest inimeste reaalsed sissetulekud kasvavad. Samas tähendab palgakasv täiendavat survet ettevõtjatele,  mis võib avalduda lõppteenuste või kaupade hinnatõusus. Samuti avaldab sissetulekute kasv läbi kasvanud nõudluse survet hindadele. Seega ei maksa loota, et inflatsioon sellel aastal väga madal tuleb," märkis Eamets.

Bigbanki inflatsiooniprognoos selleks aastaks on 3,3 protsenti.