"Ma usun, et Vene sõjaväeline pool praegu vaatab seda kampaaniat ja mõtleb, et seda tahtsid nemad teha 2022. aastal Ukrainale, aga ei tulnud välja – neil ei olnud seda võimekust, et võtta kiiresti maha vastase õhukaitse ja juhtkond," rääkis Tarien, kes praegu on partnersuhete juht ettevõttes Farsight Vision OÜ. "See oli see, mis kaardi pealt tundus, et Venemaa üritas, aga ei suutnud. Ja nüüd nad kindlasti näevad, et Ameerika sõjavägi on hoopis teisest klassist, et see tehti väga kiiresti ära," lisas ta.

Tarieni sõnul on Iraanis korraldatud kampaania täpselt selline, mida USA ja ka NATO doktriin ette näeb: "Niimoodi algaksidki tänapäeva sõjad, et kõigepealt haaratakse kontroll õhuruumi üle. Esimeste lainetega on maha surutud Iraani õhukaitse, nüüd on Iisraeli ja USA lennukitel praktiliselt täielik tegutsemisvabadus ja nüüd nad ründavad neid sihtmärke, mida nad ise prioriteetseks peavad oma eesmärkide saavutamiseks."

Tema hinnangul on USA saavutanud esimestel päevadel oma õhukampaaniaga suurt edu: "Iraani juhtkond, mitmed võtmeisikud, on hävitatud. Õhukaitse on maha surutud, ei ole kuulda olnud, kas Iraani lennukid üldse õhku tõusid, tõenäoliselt mitte. Praegu saavad USA ja Iisraeli ründelennukid lennata nende sihtmärkideni, mis on seatud hävitamiseks."

Küsimusele, kas selliste õhurünnakutega on võimalik hävitada Iraani ballistiliste rakettide võimekus ja tuumapüüdlused nagu USA president Donald Trump laupäeval kuulutas, vastas Tarien jaatavalt.

"Jah, suur osa sellest või valdav enamus sellest saab hävitatud. Ma usun, et luurel on piisavalt hea teave, kus need rajatised asuvad ja kui nüüd õhuruum on vaba ja neid saab pommitada, siis selle saab ikkagi mitmeid aastaid tagasi lüüa, mis nüüd tehakse tuuma- ja raketivõimekusega," rääkis ta.

Ehkki Iraan on territooriumilt väga suur riik ning tema õhuründevahendid on kindlasti hästi peidetud ning kindlustatud, usub Tarien, et USA ja Iisrael suudavad need ikkagi hävitada.

"Eks Iraan ole aastakümneid elanud teadmises, et neid võidakse rünnata ja on oma kriitilisi vahendeid hajutanud ja kindlustanud. Aga ma ei alahindaks siin Iisraeli ja USA luuret nende asukohtade täpsel teadmisel. Ja ründamine ei ole tänapäeval enam USA-le tehniliseks probleemiks, hävitada ka kindlustatud sihtmärke," rääkis ta.

Kommenteerides Iraani režiimi poolt naaberriikides asuvate USA baaside ja Iisraeli vastu teele saadetud rakette ja droone, märkis Tarien, et seda oli vaja teha, et vältida nende hävitamist juba maapinnal, enne väljalaskmist.

"Kindlasti Iraani esimene vastus oli, et hakata tulistama enne, kui nende raketid maa peale hävitatakse. Sel ajal, kui USA ja Iisrael hävitasid juhtkonda ja surusid maha õhukaitset, oli Iraanil esimene võimalus rakette tulistada. Kindlasti selle tulistamise peale hävitati mitmed nendest raketilaskeseadelditest. Nii et kui rakette võib neil veel kuskil maa all ladudes olla, siis laskeseadeldised, need üldiselt ma arvan, praeguse kampaania käigus rohkem kui ühte lasku ei tee – need hävitatakse väga kiiresti. Ma arvan, et Iraanil saab just selles probleem olema," märkis Tarien.

Samas märkis Tarien, et kui Iraani režiimi ei hävitata, suudab ta varem või hiljem oma ohtlikkuse lääne jaoks taastada. "Kui see režiim jääb seal püsima, siis nad ehitavad ennast varem või hiljem jälle ülesse. Ma tõmbaks siin paralleeli Venemaaga, et isegi kui me ütleme, et sõjamasin on kulunud ja kahjustada saanud, kui see režiim jääb püsima, siis varem või hiljem muutub ta jälle ohuks."

Küsimusele maavägede saatmise võimaluse kohta ütles Tarien, et peab seda väga ebatõenäoliseks. "See läheks kalliks ja kulukaks ja see läheks kõige vastu, mida president Trump on öelnud. Ma väga kahtlen, et ta tahaks sellist kallist sõda, mis kahtlemata veniks pikale ja kus ameeriklased kaotaksid oma elusid. Ma ei usu, et ta selleni läheb."

Samas praeguse õhusõja kestvuse kohta märkis Tarien, et see oleneb nii olukorra arenemisest Iraanis, kuid ka USA sisepoliitikast.

"Mingil määral ilmselt sõltub see ka sellest, kas Iraanis tekib rahvaliikumine või revolutsioon võimu ümberpööramiseks. Kindlasti jäädakse neid siis õhulöökidega toetama," rääkis ta. "Võib-olla on seal ka mingid Ameerika sisepoliitilised tegurid, et millal on vaja seda pikendada või järgi jätta, millal deklareerida edu. Kui lõpp-eesmärk on selliselt hägusalt seotud poliitiliselt, et oodatakse Iraani rahva ülestõusu, siis sõjalise kampaania pikkust on suhteliselt võimatu ette ennustada," tõdes Tarien.