"Vaieldamatult on Hormuzi väina kinnipanek juhul, kui see peaks kestma kuu aega, oluliseks probleemiks nii LNG transiidile kui ka Aasia riikide naftaimpordile, ütles Eesti Panga välismajanduse allosakonna juhataja Peeter Luikmel.

"Mõju avaldub ennekõike läbi energiakomponendi hinna, mis tavapäraselt nii Eesti kui ka Euroopa tarbija ostukorvis on kuskil 15 protsenti. Aga see ei kandu üks-üheselt üle, sest toornafta või veeldatud maagaasi maailmaturu hind moodustab tarbijale nähtavas lõpphinnas vähem kui kolmandiku. Olulisem mõju on sellel kindlasti tootjatele. Selle kriisi ajastus ei ole kõige hullem, sest külmem osa talvest on möödas ja üsna tüüpiline on see, et mais-aprillis hakkavad tasapisi juba taastuma ka järgmiseks kütteperioodiks maagaasi varud," lausus Luikmel.

Nüüd ei ole võimalik täpselt prognoosida enam midagi, sest olukord on järsult eskaleerunud ja muutunud ebakindlamaks, leidis analüütik Raivo Vare.

"Eesti majandusele mõjub see teatud ebakindluse kasvuga maailmas ja eelkõige nafta hindadega ehk energiasisendi kaudu. Hinnad on juba hüpanud 13 protsenti ja tõenäoliselt hüppavad veel. Energia on kõikide asjade alus majanduses ja tarbimises ja see annab meile kommunaalarvetes tunda ja jumal teab kus veel, nii et igal juhul ei ole see hea uudis," lausus Vare.