Küsimusele, kas ta on huvitatud teisest ametiajast, vastas Karis, et tema arusaama järgi tahavad poliitikud presidendikandidaadiga võimalikult kiiresti ühele poole saada, et siis keskenduda riigikogu valimistele.

"Sinnani on veel (presidendivalimisteni – toim.) tükk aega. /.../ Eks ma mõtlen. Praegu tahan veel teha igapäevast tööd, ja kuna aega veel on, siis ei ole sellega kiiret. Poliitikud peavad selgust saama, mida nad tahavad ja keda nad tahavad," lausus Karis.

Keskerakond ja Isamaa on välja öelnud, et nende eelistus on, et Karis jätkab presidendina. Koalitsioonierakonnad Reformierakond ja Eesti 200 pole oma selget eelistust välja öelnud, kuid nii nemad kui ka sotsiaaldemokraadid pole otseselt Karise toetamist välistanud. Ainsana on Karise jätkamise toetamise välistanud EKRE.

Karise sõnul ei pea ta seda "väikeseks imeks", et keegi teda toetab. "Toetusega on ikka nii, et ühele meeldid ja teisele ei meeldi," lausus ta.

Karise sõnul eeldab ta, et järgmine president valitakse ära riigikogus.

Riigikogus toimus eelmisel nädalal vanematekogu laiendatud koosseisu koosolekul, kus erakondade esindajad otsustasid, et kõigepealt räägib riigikogu esimees Lauri Hussar Karisega, et saada teada, kas tal on soov kandideerida teiseks ametiajaks.

Karis ütles, et nii kiiresti see kohtumine ei toimu ning Hussar ei kutsu ennast presidendi juurde lõunale, vaid tema ikka Hussari. "Püüame aja kokku leppida," nentis Karis.

Karis märkis, et kui presidendi ametiaeg on viis aastat, siis tekivad ikka mõtted, et ametiaeg võiks olla veel paar aastat, et jõuaks kõik asjad ära teha.

"Olen ka varem öelnud, et presidendi ametiaeg võiks olla seitse aastat ja ametiaegu võiks olla üks," lausus ta.

Vanematekogu koosolekul pandi paika ka presidendivalimiste olulised kuupäevad. Võimalikud kolm vooru riigikogus toimuvad 2. ja 3. septembril. Kui presidenti ei suudeta riigikogus ära valida, toimub valijameeste kogu Estonia kontserdisaalis 26. septembril.