Iisrael ründab Iraani julgeolekuaparaati, et sillutada teed ülestõusule

Iisraeli sõjavägi ründab Iraani repressiivse politseiriigi struktuure, et sillutada teed rahva ülestõusule islamivalitsuse kukutamiseks, kirjutab Wall Street Journal. Analüütikud suhtuvad selle strateegia toimimisse skeptiliselt.
Iisraeli sõjaväe teatel on õhulöögid suunatud sisejulgeoleku eest vastutavate isikute vastu, alates Basiji munitsipaalväe liikmetest kuni luureteenistuse kõrgemate ametnikeni.
Ka USA on rünnanud sisejulgeolekuasutusi, sealhulgas Teheranis asuvat Iraani Revolutsioonilise Kaardiväe (IRGC) peakorterit – see on mõjuvõimas rühmitus, mis vastutab režiimi kaitsmise eest.
Revolutsiooniline Kaardivägi ja Basiji võitlejad olid jaanuaris toimunud valitsusvastaste protestide verise mahasurumise peamised täideviijad. Nad avasid rahvamasside pihta tule, tappes tuhandeid inimesi – tegemist oli ühe viimaste aastakümnete rängema poliitilise repressiooniga maailmas. Ka politseiüksused ja luureteenistused surusid meeleavaldusi maha ning arreteerisid massiliselt protestijaid.
Iisraeli ametnikud on andnud mõista, et nende eesmärk on tekitada õhurünnakutega Iraani julgeolekuaparaadile piisavalt kahju, et rahvas saaks võimu kohapeal üle võtta. Kuigi Iisrael on pikka aega piirdunud Teherani nõrgestamisega sõjalise tegevuse või salajaste operatsioonide abil, on nad nüüdseks jõudnud järeldusele, et tuleb survestada režiimi vahetust.
Analüütikute sõnul ei ole see ainult õhujõudude abil lihtne.
"Kui panustatakse sellele, et õhulöögid teevad töö ära ülevalt ja iraanlased viivad selle lõpule altpoolt, siis ei toetu see panus ühelegi selgele ajaloolisele mudelile," sõnas Rahvusvahelise Kriisirühma Iraani projekti direktor Ali Vaez. "See ignoreerib ka sügavalt juurdunud autoritaarsete süsteemide, nagu Islamivabariik, vastupanu- ja kohanemisvõimet."
Viimaste päevade sihtmärkide hulgas oli pühapäeval IRGC Tharallahi peakorter, mis on protestide mahasurumise mehhanismi keskne lüli. Rahutuste ajal koordineerib Tharallah' luuret, politseid ja Basijit ning korraldab psühholoogilist sõda.
Iisraeli hävitajad tabasid ka Iraani politseijuhatuse erisüsteemide peakorterit (tuntud kui Faraja), mis vastutab rahutuste ohjeldamise ja kodanikuallumatuse mahasurumise eest. Iraan kinnitas hiljem Faraja luureülema Golamreza Rezaiani hukkumist.
"Need asutused vastutasid muu hulgas režiimivastaste protestide vägivaldse mahasurumise ja tsiviilisikute vahistamise eest," teatas Iisraeli sõjavägi.
USA ja Iisraeli ühised sõjalised operatsioonid võtsid sihikule ka julgeolekuorganisatsioonid Lääne-Iraani kurdi aladel, mis on traditsioonilised režiimivastased kantsid.
Norras asuva inimõiguste organisatsiooni Hengaw andmetel rünnati esmaspäeval kurdi linnas Sanandajis politseijaoskondi ning luureteenistuse ja Revolutsioonilise Kaardiväe kontrolli all olevaid kinnipidamiskeskusi. Iraani valitsus tunnistas rünnakuid Sanandajis, kuid väitis riigimeedia vahendusel, et tabamuse said elamupiirkonnad.
Kurdi ja teised etnilised vähemused kujutavad Islamivabariigile erilist ohtu. Neil on tugev kogukonnatunne, nad asuvad piiriäärsetel aladel ja on sageli relvastatud. Iraagis viibivad ka Iraani kurdi võitlejad, kes võivad piiriturvalisuse nõrgenemisel Iraani sisse tungida.
USA ametnike sõnul on president Donald Trump avatud toetama Iraani rühmitusi, kes on valmis režiimi kukutamiseks relvad haarama. See idee võib muuta Iraani rühmitused maavägedeks, mida Washington vähemalt retooriliselt toetab. Ametnike teatel vestles Trump pühapäeval kurdi liidritega.
Iraani julgeolekujõud on kurdi aladele sageli koondanud suuri üksusi ning jaanuaris surusid nad Sanandajis protestid vägivaldselt maha. Esmaspäeval saatis IRGC linna mobiilikasutajatele sõnumeid, paludes kohalikel teatada igasugusest relvade liikumisest või sõjalisest tegevusest.
Iraanis on rahvas juba kaks kuud rahulolematu olnud – seda toidavad süvenevad majandusprobleemid, pikaajaline vastuseis Islamivabariigi poliitilistele ja sotsiaalsetele reeglitele ning viha jaanuaris toimunud tapmiste pärast. USA-s asuva mittetulundusühingu Human Rights Activists in Iran andmetel on kinnitust leidnud enam kui 7000 inimese hukkumine.
Isegi kui Iisraeli õhulöögid Teherani nõrgestavad, säilitab režiim enamikus riigis relvade monopoli. Basiji võitlejad patrullivad endiselt tänavatel. Välisriikide sõjaline sekkumine võib hoopis suurendada Basiji ja IRGC populaarsust, eriti kui tsiviilohvrite arv jätkab kasvamist.
Iraani Punase Poolkuu teatel on sõjas hukkunud üle 555 tsiviilisiku. Nende hulgas on üle 165 lapse, kellest enamik on tüdrukud, kes hukkusid Iraani riigimeedia teatel rünnakus algkoolile.
Olukorda võiks muuta režiimi toetajate massiline ülejooksmine. Trump kutsus Iraani julgeolekujõude poolt vahetama, väites, et tuhanded on juba USA valitsusega ühendust võtnud.
"Ma kutsun IRGC-d, Iraani sõjaväge ja politseid üles relvi maha panema ja saama täieliku immuniteedi, vastasel juhul ootab teid kindel surm," ütles Trump pühapäeval. "See saab olema kindel surm."
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: Wall Street Journal











