Tegemist on administratsiooni seni ühe jõulisema sammuga, püüdmaks ohjeldada hüppeliselt tõusvaid energiahindu. Lähis-Idas eskaleeruv konflikt on muutnud laevaliikluse peamistel veeteedel äärmiselt ohtlikuks.

Üleilmsed toornafta hinnad on sööstnud ülespoole pärast nädalavahetusel alanud Iisraeli ja USA rünnakuid Iraani pihta, mis on katkestanud nafta tarned piirkonnast.

Laevaomanikud ja analüütikud on aga kahevahel, kas mereväe eskort ja DFC pakutav kindlustustugi on piisavad, et peatada hindade tõusu. 2019. aastal loodud DFC on valitsusasutus, mis teeb koostööd erainvestoritega, et toetada projekte arengumaades.

Trump on seadnud ameeriklaste kütusekulude vähendamise oma majandussõnumite keskmesse. Viimane samm näitab tema valmisolekut kasutada nii finants- kui ka sõjalisi vahendeid, et vältida häireid ülemaailmses naftatarnes.

"Ükskõik mis ka ei juhtuks, tagab USA energia vaba liikumise maailmale," kirjutas Trump sotsiaalmeedias, lisades, et oodata on veelgi täiendavaid meetmeid.

Kaks asjaga kursis olevat allikat kinnitasid anonüümselt Reutersile, et rahandusminister Scott Bessent ja energeetikaminister Chris Wright kohtuvad Trumpiga, et esitada talle ettepanekute nimekiri.

Teisipäeval ütles Trump ajakirjanikele, et ameeriklased peavad ehk lühikest aega taluma kõrgemaid naftahindu, "kuid niipea kui see lõpeb, langevad need hinnad madalamale kui kunagi varem".

Kui kõrged energiahinnad püsima jäävad, võib see kahjustada vabariiklaste võimalusi säilitada võim novembris toimuvatel kongressi vahevalimistel.

Sõjariski kindlustusmaksed tõusevad

Naftasaadetised läbi Hormuzi väina on suuresti halvatud. Selle Iraani ja Omaani vahelise kitsa meretee kaudu liigub ligi viiendik maailma naftast, kuid praegu on osa tankereid rünnakutes viga saanud ja teised jäänud ootele.

Laevandusettevõtted ja kindlustusandjad on hakanud piirkonnaga seotud riske ümber hindama. Valdkonna allikate sõnul on sõjariski kindlustusmaksed järsult tõusnud ning mõned pakkujad on kindlustuskaitset vähendanud või sellest üldse loobunud.

Kõrgemad kindlustuskulud on muutnud teekonna läbi ohtliku piirkonna kallimaks, sundides osa operaatoreid reise edasi lükkama või otsima alternatiivseid marsruute.

USA toetus tankerite kindlustamisele ei ole pretsedenditu. 1980. aastate Iraani-Iraagi sõja ajal vahetas Washington tankerite lipuriiki ja pakkus sõjalist eskorti, kui erakindlustajad turult lahkusid. Samuti väljastas USA kindlustuspoliise pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid, et hoida laevandust toimimas.

Piiratud ressursid ja läbirääkimised Iraaniga

Anonüümsust palunud laevandusallikad märkisid, et Trumpi plaan ei pruugi olla piisav vedajate rahustamiseks, kuna USA-l on piiratud arv laevu, mis suudaksid tankereid eskortida.

Esmaspäevase seisuga oli USA mereväel Lähis-Idas 12 sõjalaeva, sealhulgas üks lennukikandja. Osa neist on aga hõivatud rünnakutega Iraani pihta ja sealt saabuvate rakettide allatulistamisega. Eskortimine on aga ohtlik ülesanne, kuna laevadel tuleb rinda pista Iraani mürskude ja relvastatud väikelaevadega.
Lisaks USA-le tegutseb piirkonnas mitu rahvusvahelist üksust, näiteks praegu Katari juhitav CTF-152, mida saaks appi võtta.

Vortexa vanemanalüütik Rohit Rathod nentis, et kuigi Trumpi meetmed ei pruugi tagada massilist ja ohutut läbipääsu, võivad üksikud laevad siiski läbi pääseda. 
"Rünnakud võivad jätkuda," sõnas Rathod. "Reaalsem on see, et kindlustus jääb kalliks, kuid üksikud osapooled sõlmivad iraanlastega kokkuleppeid, et saada oma laevadele puutumatus."

Ühe allika sõnul on administratsioon seni hoidunud riiklike strateegiliste naftavarude kasutamisest, kuid võib peagi anda märku valmisolekust seda teha, kui hinnatõus jätkub.

Analüüsikeskuse ClearView Energy Partners ekspert Kevin Book lisas, et ainuüksi laevandusele keskendumine ei pruugi hinda langetada: "Sõda kätkeb endas muidki riske toornafta hinnale, sealhulgas ohtu tootmisüksustele."

USA lubas Iraani mereväe hävitada

Üks läbirääkimistega kursis olev endine kaitseametnik sõnas, et Pentagonis käivad arutelud mereväemissiooni üle, mis sarnaneks ministeeriumi varasematele operatsioonidele Punasel merel. Seal saatis USA piirkonda lennukikandjaid ja hävitajaid, et tagada laevade vaba liikumine Iraaniga seotud rühmituse rünnakute ajal.

Laienev sõjategevus Lähis-Idas, milles on hukkunud kuus Ameerika sõjaväelast ning rünnatud USA saatkonda Saudi Araabias, on muutanud nafta- ja gaasirajatised Iraani peamiseks sihtmärgiks. Katar sulges suure maagaasi eksporditehase, Saudi Araabia kütusetöötlemistehased on sattunud rünnakute alla ning Iraan on avanud tule laevade pihta, mis läbivad Hormuzi väina.

USA sõjaväe teatel on alates Iisraeliga tehtava ühisoperatsiooni algusest põhja lastud 11 Iraani laeva. See tähendab, et missioon keskendub edaspidi tõenäoliselt rohkem Teherani rakettide tõrjumisele, mis võivad sihtida tsiviillaevu, mitte niivõrd merel toimuvate rünnakute ärahoidmisele.

See võib omakorda avaldada survet USA õhutõrjerakettide varudele, mis on juba niigi kahanenud Jeemeni huthide vastase kampaania ning eelmisel aastal toimunud Iisraeli ja Iraani 12-päevase sõja tõttu.

Välisminister Marco Rubio sõnas esmaspäeval, et administratsioon avalikustab teisipäeval kava USA sõjalistest löökidest tingitud naftahinna tõusu ohjeldamiseks. Ta ei paljastanud plaani üksikasju, märkides vaid: "Me hävitame nende mereväe."