"Kui poeg pannakse pukki, siis suure tõenäosusega soov isa eest kätte maksta on suur," ütles Pevkur esmaspäeva hommikul "Terevisioonis".

Ta lisas, et Ameerika luureteenistused mitte nüüd ei hakka otsima, vaid on juba pikka aega hoidnud silma peal, kus Mojtaba võiks liikuda ja milline võiks olla tema asukoht.

"On selgelt näha, et ameeriklastel on eesmärgiks mitte ainult sõjaliste ja majanduslike sihtmärkide hävitamine, vaid ka Iraani praeguse režiimijuhtide kõrvaldamine."

Veidi hiljem "Vikerhommikus" lisas Pevkur, et kui vaadata Mojtaba Khamenei ajalukku, siis ta oli oma isa kabinetiülem.

"Sama vereliin jätkub. Ka Mojtaba on olnud võimu juures väga pikalt ja sellega otseselt seotud. Lähipäevad ja -nädalad näitavad, kas ameeriklased suudavad Mojtaba üles leida ja likvideerida või mitte."

Samas prognoosis Eesti kaitseminister, et kindlasti ei ole Iraani valitsev režiim valmis lihtsalt alla andma ja ei saa lubada USA-l ja Iisraelil teha seda, mida nad soovivad.

"Seda ei juhtu. Iisrael võitleb ja Ameerika Ühendriigid võitlevad oma väärtuste eest. Ja Iraanil, vähemalt režiimil on kindlasti soov jätkata Iraani kontrollimist."

Pevkuri sõnul ei ole Lähis-Idas tegemist klassikalise majandushuvide konfliktiga, vaid eelkõige usule rajatud konfliktiga. Ususõjad on aga alati teistsuguse iseloomuga, kui majandusgeograafilistest huvidest lähtuvad konfliktid.

"Iraani puhul on kogu võitlus natukene teise iseloomuga kui Venemaa-Ukraina konflikt, mis meid otseselt mõjutab. Kui Venemaad huvitavad eelkõige ajaloolised ja majandusgeograafilised huvid ning ka maavarad, mis Ukrainal on, siis Iraani puhul on selge, et tegemist on nende vaatest ususõjaga."

Küsimusele, mis võiks olla USA ja Donald Trumpi eesmärk Iraanis, vastas Pevkur, et demokraatlikes ja liberaalsetes demokraatiates on eeldus see, et rahvas ise valib endale juhid vabadel valimistel.

"Nüüd ongi küsimus ju selles, et neid vabu valimisi ei ole saanud Iraanis läbi viia, sest režiim on kõike kontrollinud ja režiim on maha surunud kõik inimeste enda algatused. See ongi see nii-öelda suur probleem, et demokraatiat kui sellist ei ole. Aga oht terrorismiks ja tuumarelvaks on reaalne."

Pevkur nimetas suureks ootamatuseks, et Iraan otsustas oma lähiriike rünnata. Ta tõi ka välja, et Iraani režiimi sees on näha lahkhelisid selles küsimuses ehk sõjalise ja poliitilise juhtkonna vahel.

"Iraani president paar päeva tagasi vabandas oma naabrite ees nende ründamise pärast. Aga samal ajal sõjaline juhtkond jätkas ründamist ja jätkas seda ka eile."

Pevkuri hinnangul on Iraanil kaotada väga palju sellest, kui ta kõigi oma naabritega tülli läheb.

"Et nii-öelda tasakaal piirkonnas mingil moel saavutatakse, see on lõpuks ka Iraani enda huvides. Sa võid ju jääda viieaastasesse või kümneaastasesse sõtta, aga sellest su riik kuidagi paremaks ei lähe."

Lähis-Ida konflikti negatiivse mõjuna energia hinnatõusude kõrval tõi Pevkur välja ka selle, et maailma tähelepanu on hetkel Iraanil ja Ukraina on tahaplaanile jäänud.

"President Zelenski ka ütles, et nelja päevaga kasutati ära rohkem Patriot-rakette kui kogu nelja sõja aasta jooksul Ukrainas. Ja et Ukraina on praegu tahaplaanile jäänud, siis meie huvidesse see kindlasti ei ole. Loomulikult on meie ülesanne maksimaalselt toetada Ukrainat edasi."

Kommenteerides enda puhkusereisi olukorras, kus Ameerika Ühendriigid olid juba koondanud piirkonda oma massiivset sõjajõudu, vastas Pevkur, et ühtegi reisihoiatust antud ei olnud.

"Üldine arusaamine oli, et isegi kui peaks see rünnak toimuma, siis Iraani vastus saab olema Iisraelile. Aga oma lähinaabreid ründama ei minda. See (naabrite ründamine – toim) oli kindlasti väga paljudele julgeolekuekspertidele suureks üllatuseks," sõnas kaitseminister Hanno Pevkur.