Euroopa Liit on juba kaks aastat kaitsnud laevaliiklust Punasel merel missiooniga ASPIDES. Nüüd arutatakse, kas see võiks jõulisemalt tegutseda ka Hormuzi väinas.

"Kui me tahame tagada selles piirkonnas julgeolekut, siis oleks kõige lihtsam kasutada missiooni, mis meil juba piirkonnas on ja seda vaid veidi muuta," sõnas Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas.

Saksamaa on juba väljendanud vastuseisu ja kahelnud, kas sellest abi oleks. Sakslaste sõnul on töötav lahendus võimalik vaid siis, kui USA ja Iisrael on oma eesmärgid sõnastanud ja saavutanud.

"Me ootame USA-lt ja Iisraelit, et nad meid teavitaks, meid kaasaks sellesse, mida nad seal teevad ja ütleks, kui nende eesmärgid on saavutatud," lausus Saksamaa välisminister Johann Wadephul.

Eesti on valmis arutama toetust USA-le, kuid sarnaselt Saksamaaga tõdeb Eesti välisminister Margus Tsahkna, et see eeldaks suuremat selgust.

"On ju väga raske sinna niimoodi sisse hüpata, et sa ei tea ka, mis on ühe kõige suurema liitlase Ameerika Ühendriikide reaalne eesmärk," sõnas Tsahkna.

ASPIDESE missiooni laiendamine nõuaks ühehäälsust, kuid kõigi liikmesriikide nõusolek on aga üsna ebatõenäoline. Kallase sõnul võiks ka kaaluda ÜRO kaudu sarnast kokkulepet sellele, kuidas Ukraina viljalaevad Mustal merel liikuma saadi. Hormuzi väinast ei pääse praegu läbi ka suur hulk väetist.

"Kui see jääb suletuks ja väetis ei pääse läbi, siis tekib ka toidust puudus näiteks Aafrikas. Sellepärast arutasin seda ka ÜRO peasekretäriga," lausus Kallas.

Kuid kuni selget lahendust Hormuzi väinas ei paista, otsitakse ka muud viisi energiahindade tõusu leevendamiseks. Belgia peaminister Bart de Wever ütles nädalavahetusel, et Venemaaga peaks jõudma kokkuleppele, et Euroopa saaks taas kasu lõigata odavast Vene gaasist. Sellele siiski laiemat toetust pole.

"Vene gaasile toetumine tähendaks üdini ebastabiilse olukorra juurde naasmist ja sõjardite toetamist. See ei ole meie jaoks variant," sõnas Saksamaa energeetikaminister Katherina Reiche.