Iisraeli kaitseministri sõnul ei lubata kohalikke elanikke piirkonda tagasi enne, kui Iisrael veendub, et on kõrvaldanud Iraani toetatud terrorirühmitusest Hezbollah lähtuva ohu. Hezbollah lasi eelmisel nädalal Iisraeli pihta sadu rakette ja droone, üllatades neid, kes uskusid, et rühmitus on eelmiste Iisraeliga peetud lahingute järel uue rünnaku alustamiseks liiga nõrk, märkis väljaanne The Wall Street Journal (WSJ).

Iisraeli kaitseminister Israel Katz ütles, et operatsioon Liibanonis sarnaneb Iisraeli kampaaniaga Gaza sektoris, kus mõned paletiinlaste linnad on peaaegu maatasa tehtud. Tema kommentaarid viitavad sellele, et Iisraeli väed võivad hoida osa Liibanoni territooriumist määramata aja oma käes, lisas WSJ.

Liibanon sattus Lähis-Ida sõtta 2. märtsil pärast seda, kui Iraani toetatud äärmusrühmitus Hezbollah avas Iisraeli pihta tule. Hezbollah väitis, et selle eesmärk oli kätte maksta Iraani juhi ajatolla Ali Khamenei tapmise eest, kes hukkus USA ja Iisraeli sõja esimesel päeval Iraani vastu.

Iisrael reageeris sellele vasturünnakuga, milles on Liibanoni võimude andmeil hukkunud üle 800 inimese ning kodudest on lahkuma pidanud üle miljoni inimese, kellest 130 000 elab ühisvarjupaikades.

Iisrael peab sõda mitmel rindel korraga

Iisraeli otsus saata Liibanoni maaväed tekitab küsimusi tema võime kohta pikka aega mitmel rindel võidelda, eriti arvestades seda, et tema suures osas reservistidest koosnev armee on kaks ja pool aastat kestnud sõjategevusest kurnatud, tõdes WSJ. Samuti kasutab riik juba praegu väga ulatuslikult oma õhutõrjevahendite varusid, mis oleks tema oma territooriumi kaitsmiseks rakettide ja mürskude eest hädavajalikud. Iisraeli õhuvägi on Iraani ründamisel teinud tuhandeid väljalende, kirjeldas leht.

Iisraeli relvajõud suudavad lühiajaliselt pidada sõda mitmel rindel, ütles Tel Avivis asuva Riikliku Julgeoleku-uuringute Instituudi vanemteadur Ofer Guterman WSJ-le. Kuid pidevas sõjaseisukorras püsimisega kaasnevad riskid, näiteks suutmatus pöörata taktikalised saavutused Iisraeli positsiooni strateegiliseks tugevdamiseks. "Küsimus jääb lahtiseks pikemaajalises perspektiivis," ütles Guterman. "Osa sõjalistest saavutustest tuleks võimendada millekski."

Iisrael peab endiselt oma peamiseks võitlusareeniks Iraani. Liibanoni konflikt peaks aga ka pärast Iraani sõja lõppu jätkuma, väitis teemaga kursis olev isik WSJ-le.

Iisraeli maavägede tungimine Liibanoni järgneb piirkonnas laienevale sõjale, mis on juba puudutanud enam kui kümmet riiki. USA on pommitanud Iraani toetatud relvarühmitusi Iraagis, mis on sihikule võtnud sealsed Ameerika baasid ja relvastuse. Iraan on tulistanud rakette ja droone Pärsia lahe ääres asuvate riikide, samuti Iisraeli, Türgi ja Aserbaidžaani pihta. Teheran on sulgenud Hormuzi väina, muutes piirkondliku konflikti ülemaailmseks naftakriisiks. USA president Donald Trump on palunud liitlastel aidata väina taasavada.

Raskused sissiorganisatsioonide alistamisel

Iisraeli otsus alustada praeguse laiema kampaania esimest maavägede operatsiooni näitab ka seda, kui raske on tõrjuda selliseid rühmitusi nagu Hezbollah, ning see tekitab küsimusi ka selle kohta, kui palju Iisrael ja USA suudavad Iraani vastu saavutada ilma maavägede rünnakuid korraldamata, märkis WSJ.

"Ei maapealsed ega õhurünnakud ole tõhusad kohaliku relvastatud liikumise alistamiseks," ütles mõttekoja Stimson Center Lähis-Ida programmi direktor Randa Slim. "Ameeriklased proovisid seda Afganistanis ja ebaõnnestusid. Iisraellased on seda Liibanonis Hezbollah' vastu üritanud alates 1982. aastast ja samamoodi ebaõnnestunud," lisas ta.

Iisraeli kampaania Iraani vastu hõlmab ka Teherani liitlaste võrgustiku alistamist, kuhu kuuluvad Hezbollah, Hamas ja Jeemeni huthid. Pärast Hamasi 2023. aasta 7. oktoobri rünnakut näib Iraani strateegia toimivat.

Iisrael on saavutanud Iraani juhitava nn vastupanu telje (Hezbollah, Hamas, huthid) vastu taktikalisi võite, kuid pole veel ühtegi neist kindlalt alistanud, mis tekitab küsimusi selle kohta, kui kaua ta peaks oma eesmärkide saavutamiseks sõda jätkama. Samuti on ta ohverdanud selle nimel võimalusi edeneda diplomaatilisel rindel, näiteks kokkuleppe sõlmimise suhete normaliseerimiseks Saudi Araabiaga.

Kolmapäeval lasi Hezbollah välja enam kui 200 raketti ja mürsku, mis näitab, et varasemad hinnangud oli tema suutlikkust alahinnanud. Iisraeli sõjaväe andmetel jätkab Hezbollah iga päev kümnete rakettide ja droonide väljalaskmist, rikkudes Iisraeli ja Liibanoni vahel 2024. aasta novembris sõlmitud vaherahu lepingut, mis sõlmiti pärast seda, kui Iisrael tappis Hezbollah' juhi Hassan Nasrallah' ning kärpis rühmituse ridu ja raketivõimekust.

Sellest ajast alates on Iisrael säilitanud vägede kohaloleku mõnel Liibanoni mäetipul ja tulistanud Liibanoni enam kui 2000 korda, samal ajal kui Liibanoni valitsus on töötanud Hezbollah' desarmeerimise nimel, mõnikord Iisraeli luure abiga.

Pärast Hezbollah' esimesi raketilaske Iisraeli vastu märtsis astus Liibanoni valitsus samme, et rühmituse sõjalist tegevust takistada. Vaatamata neile pingutustele hindavad Iisraeli ametnikud, et sadadel Hezbollah' eliitvõitlejatel õnnestus pärast USA ja Iisraeli sõja algust Iraaniga minna Litani jõest lõunasse (Lõuna-Liibanoni - toim.) ja liituda seal teiste Hezbollah' üksustega. Samuti usuvad nad, et rühmitusel on endiselt võime Iraaniga oma tuletegevust koordineerida.

"Novembrikuine kokkulepe ei tõestanud end," ütles Iisraeli mereväe endine ülemjuhataja Eliezer Marum. "Me arvasime, et teeme head tööd. Selgub, et Hezbollah sai hakkama ja organiseeris suure hulga raketirünnakuid."

Iisrael vastab nüüd Hezbollah'le tugeva tulega, pommitades Liibanonis traditsiooniliselt Hezbollah' mõju all olevaid piirkondi, nagu Beiruti lõunapoolsed äärelinnad, aga ka Beiruti keskosa ja selle turismipiirkonnad. Riigi tervishoiuministeeriumi andmetel on Iisraeli viimastes rünnakutes Liibanonis tapetud üle 800 inimese.

ÜRO andmetel on ligi miljon Liibanonis elavat inimest ümberasustatud. Mitmed Iisraeli rünnakud Beiruti kesklinnas tabasid Hezbollah' valdustest väljaspool asuvaid tiheda asustusega keskusi, sealhulgas kahte mereäärset hotelli, kus inimesed varjusid, tappes Liibanoni tervishoiuvõimude teatel mitu inimest.

Samas tehakse olukorra deeskaleerimiseks pingutusi, tõdes WSJ. Liibanoni juhid olevat Liibanoni ja Prantsusmaa ametnike sõnul väljendanud oma valmisolekut pidada Iisraeliga valitsustasandil otsekõnelusi. Iisrael on ideele avatud, ütles asjaga kursis olev isik.

Mõned Hezbollah' kontrolli all olevates piirkondades elavad liibanonlased ütlesid intervjuudes, et nad on pettunud, et rühmitus ründas Iisraeli alles pärast Iraani liidri tapmist USA ja Iisraeli õhurünnakutes. Nad väljendasid oma pahameelt, et Hezbollah sekkus välisriigi valitsuse, mitte oma rahva kaitsmiseks.

"Hezbollah on valmis minema Iraani kaitsmiseks lõpuni, isegi kui see tähendab enesetappu ja isegi kui see tähendab Liibanoni hävitamist," ütles Hezbollah'-vastase Liibanoni kristliku erakonna juht Samy Gemayel.

Euroopa suurriigid ja Kanada hoiatasid Iisraeli

Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Kanada kutsusid esmaspäeval tehtud ühisavalduses ära hoidma Iisraeli maavägede sissetungi Liibanoni, kuna sellel võivad olla laastavad humanitaartagajärjed.

"Märkimisväärne Iisraeli maavägede pealetung tooks kaasa laastavad humanitaarsed tagajärjed ja võiks viia pikaajalise konfliktini," öeldi Kanada, Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa ja Itaalia avalduses.

"Seda tuleb vältida. Liibanoni humanitaarolukord, sealhulgas jätkuv massiline ümberasustamine, on juba praegu sügavalt murettekitav," seisis riikide ühispöördumises.

Avalduses öeldi, et riigid toetavad Liibanoni valitsuse jõupingutusi Hezbollah' desarmeerimiseks.

"Oleme sügavalt mures Liibanonis eskaleeruva vägivalla pärast ning kutsume Iisraeli ja Liibanoni esindajaid üles sisukale koostööle jätkusuutliku poliitilise lahenduse leidmiseks," ütlesid riigid.

"Toetame kindlalt algatusi kõneluste hõlbustamiseks ja nõuame viivitamatut deeskalatsiooni."