Iraani kõrgeim julgeolekuametnik Ali Larijani jalutas reedel enesekindlalt läbi Teherani kesklinnas toimunud režiimi toetuseks korraldatud meeleavalduse. Ta kandis tumedaid päikeseprille ja musta mantlit.

"Vapper rahvas. Vaprad ametnikud. Vaprad juhid. Seda kombinatsiooni ei ole võimalik alistada," kirjutas ta hiljem sotsiaalmeedias.

Neli päeva hiljem oli ta surnud. 

Teisipäeva öösel leidsid Iisraeli luureteenistused Larijani koos teiste ametnikega Teherani äärelinnas asuvast peidupaigast ja tapsid ta raketilöögiga.

Samal ööl sai Iisrael Iraani elanikelt vihje, et Basiji militaarrühmituse juht Gholamreza Soleimani varjab end Teherani metsas. See oli tulemus, mida Iisrael lootis saavutada pärast enam kui kaks nädalat kestnud Basiji peakorterite ja juhtimispunktide õhkimist, mis sundis rühmituse liikmeid lageda taeva alla kogunema. 

Ka Soleimani sai teisipäeval rünnakus surma.

Iisraeli ja USA juhid märkisid sõja alguses, et konflikt Iraaniga loob tingimused režiimi kukutamiseks iraanlaste endi poolt.

Journal märgib, et teisipäeval toimunud tapmised olid verstapostid kampaanias, mille on teinud võimalikuks õhurünnakutega tekitatud kuhjuv kahju ja üha suurenev luureandmete saak potentsiaalsete sihtmärkide kohta.

Kuna tuhandeid režiimi liikmeid on saanud surma – tippjuhtidest kuni tänavatasandi võitlejateni –, teatavad iraanlased, et olukord muutub üha kaootilisemaks. Riigi julgeolekujõud on pinge all ja põgenevad. Samal ajal survestavad nad aga meeleavaldajaid tänavatelt eemale hoiduma ning ähvardavad anda otselööke nii USA ja Iisraeli kui ka Pärsia lahe äärsete araabiariikide vastu.

Väljaande käsutuses olevad detailsed sihtmärkide nimekirjad ja lahingukahjustuste aruanded heidavad valgust jõupingutustele, mida tehakse režiimi kurnamiseks.

Dokumendid näitavad, et operatsioon algas sõja esimestel päevadel ja hoogustub jätkuvalt. 

Iisrael jälitab julgeolekujõude nende peakorteritest kogunemispunktidesse ja sealt edasi peidupaikadesse, et häirida nende tegevust ja näidata iraanlastele, et karistussalklasi hävitatakse süstemaatiliselt.

Seni on Iisrael enda sõnul andnud ligi 10 000 lööki tuhandete erinevate sihtmärkide pihta. Sealhulgas on enam kui 2200 sihtmärki seotud Islami revolutsioonilise kaardiväe (IRGC), Basij ja teiste sisejulgeolekujõududega. Iisraeli hinnangul on löökides tuhanded saanud surma või haavata.

Režiimi kukutamiseks ei pruugi vaid õhurünnakutest piisata

Kuigi režiim seisab silmitsi enda ajaloo suurima ohuga, näitab aastakümnete pikkune sõjaline kogemus, et valitsust on ainuüksi õhust kukutada keeruline, kui mitte võimatu. Kui Iraani režiim jääb ellu, võib see väljuda konfliktist julgemana ja ohtlikuna.

"See oleks režiimi jaoks selge võit, millega kaasnevad nii prognoositavad kui ka ettenägematud tagajärjed," ütles Washingtoni Instituudi vanemteadur Farzin Nadimi.

Iisrael alustas sõda löögiga režiimi südamesse, tappes esimese rünnakulainega Iraani kõrgeima juhi Ali Khamenei ning hävitades koostöös USA-ga kiiresti suurema osa Iraani raketiseadeldistest ja õhukaitsest.

Seejärel jagasid nad omavahel ülesanded ära. USA keskendus Iraani sõjalisele ja tööstuslikule võimsusele ning Iisrael asus tõsiselt ründama sisejulgeolekustruktuure.

Teisel päeval ründasid Iisraeli sõjalennukid süstemaatiliselt peakortereid ja juhtimiskeskusi, mis olid seotud revolutsioonilise kaardiväe sisejulgeoleku harude, Basiji ja eripolitsei üksustega.

Julgeolekujõud olid sunnitud ööbima sõidukites, mošeedes ja spordihallides

Dokumendid näitavad, et rünnakud sihtisid kõike alates Tharallah'st – pealinna kaitsmise eest vastutavast kaardiväe üksusest – kuni Teherani kohalike politseijaoskondadeni. Iisrael võttis sihikule kõik paigad, kus luureandmete kohaselt viibis režiimi isikkoosseis.

Seejärel sihtmärkide ring laienes. Iisraeli luure sai teada, et Iraanil oli sisejulgeolekujõudude jaoks varuplaan juhuks, kui nende rajatised hävitatakse – kogunemine kohalikes spordikompleksides.

Iisrael jälgis asukohtade täitumist ja andis löögid enne esimese nädala lõppu.

Need rünnakud olid Journali nähtud hinnangute kohaselt sõja ühed ohvriterohkemad, tappes sadu julgeolekujõudude ja sõjaväe liikmeid, kellest valdav osa hukkus Azadi jalgpallistaadionil.

Teherani Gandhi haiglasse tunginud julgeolekutöötajad sundisid patsiendid lahkuma, et teha ruumi oma haavatutele, rääkis üks arst. 

Iraani ametnikud mõistsid rünnakud hukka kui rünnakud tsiviilsihtmärkidele ja riiklik meedia avaldas pilte purustustest, kuid ei maininud julgeolekujõudude kohalolu.

Iisraeli sõjavägi teatas, et tabas luureministeeriumi juhtimiskeskust, mis tegutses Iraani elektrivõrgu ettevõtte ruumides Teherani südames. Iraani riikliku meedia väitel hukkus rünnakus mitu töötajat ja inseneri ning vigastada sai mitu kõrvalseisjat.

Rünnakud sundisid osa julgeolekujõude magama oma sõidukites, mošeedes või muudes spordirajatistes. Samal ajal hakkasid Iisraeli luureametnikud helistama üksikutele komandöridele, ähvardades neid ja nende perekondi nimeliselt, kui nad ülestõusu korral kõrvale ei astu.

"Teid ootab sama saatus, mis teie juhti"

Journal vaatas läbi ühe kõne salvestise Iraani politseiülemkomandöri ja Mossadi agendi vahel. 

"Kas te kuulete mind?" küsis Mossadi agent pärsia keeles. "Me teame teie kohta kõike. Te olete meie mustas nimekirjas ja meil on kogu info teie kohta." 

"Hästi," vastas komandör salvestisel. 

"Ma helistasin, et teid ette hoiatada: te peaksite asuma oma rahva poolele," ütles Mossadi agent. "Kui te seda ei tee, ootab teid sama saatus, mis teie juhti. Kas kuulete?" 

"Vend, ma vannun Koraani nimel, ma ei ole teie vaenlane," vastas komandör. "Ma olen juba niigi surnud mees. Palun tulge lihtsalt meile appi."

Maapinnal ründas Iisrael politsei ladusid, hävitades arvuteid, sõidukeid ja varustust. Eraldi olid sihikul mootorrattasalgad, mis on olnud kesksel kohal protestide mahasurumisel.

Ühel hetkel ründas Iisrael sihtmärkide nimekirja kohaselt ligikaudu 34 erinevat sisejulgeolekujõududega seotud objekti Ilami provintsis. Tegemist on Iraani lääneosas Iraagi piiri ääres asuva piirkonnaga, kus elab suur kurdi kogukond.

Iraani kurdidel on keskvalitsusega pingelised suhted ning neil on oma relvastatud rühmitused. USA president Donald Trump avaldas rünnakute toimumise ajal toetust kurdide relvastatud pealetungile Iraani vastu, kuid võttis hiljem oma sõnad tagasi.

Tänavate kohal varitsevad droonid

Eelmisel nädalal hakkas Iisraeli õhuvägi kasutama Teherani ja teiste piirkondade kohal droone, nihutades fookuse juhtimiskeskustelt üksikutele Basiji kontrollpunktidele ja teetõketele. Droonid tabasid kümneid sihtmärke, tappes korraga kaks kuni neli julgeolekutöötajat. Need rünnakud juhindusid paljudel juhtudel tavaliste iraanlaste saadetud vihjetest.

Neljapäeval rünnati vähemalt kolme erinevat kontrollpunkti, sealhulgas Imam Reza maanteel ja Teherani põhjaosas asuval Shahedi tänaval.

Sellele järgnes nädalavahetusel veelgi rünnakuid. Pühapäeva õhtul korraldasid Iisraeli väed rünnakud kontrollpunktidele, tabades kokku 11 sihtmärki, sealhulgas Teheranis asuvatel Enghelabi ja Azadi väljakutel ning mitmel kiirteel. 

Iraanlased kinnitasid, et rünnakud kontrollpunktidele on tõepoolest aset leidnud.

Iisraeli kampaania edukust on keeruline sõltumatult hinnata

Iraan on interneti välja lülitanud ja kontrollib rangelt teabevahetust. Inimesi, kes jagavad videoid purustustest, on vahistatud.

Iisraeli hinnangul häirib õhusõda juhtimist ja sidet ning murendab julgeolekujõudude moraali. Iraanlaste sõnul on nähtud julgeolekujõude Iisraeli hävitajate ja droonide eest põgenedes otsimas turvalisi tööruume, võttes selleks üle koole, spordirajatisi ja tsiviilhooneid.

Üks Teherani arst rääkis, et pealinna jõukas Vanaki linnaosas viis politsei oma kontrollpunkti maanteesilla alla, et vältida rünnaku alla sattumist. Ta lisas, et teised üksused palusid teda, et neil lubataks ööbida tema hoones. Mõned magasid trepialuses nurgas. Arst nägi ka julgeolekujõude püstitamas telke või majutumas bussidesse.

Teised elanikud ütlesid, et paljud julgeolekutöötajad varjavad end eluhoonetes. Kui nad sisse kolivad, evakueeruvad naabrid õhurünnaku hirmus. 

Mõnede sõnul on ka enne sõda toimunud kuritegude, näiteks varguste uurimine seiskunud, kuna politseijõud on rünnaku all.

Hoolimata murenevast autoriteedist on selge, et Iraani julgeolekujõud kontrollivad endiselt tänavaid ja suruvad rahulolematust maha tapmisähvardustega. 

Paljud iraanlased usuvad, et praegu mässama hakata oleks enesetapp, ning nad pelgavad, et Iisrael ja USA jätavad režiimi püsima, muutes selle vaid vihasemaks.

Iisraeli julgeolekuasutused usuvad, et Iraani lämbuv majandus ja rahva viha on viinud režiimi pöördumatule kokkuvarisemise teele, juhtugu see sõja käigus või kunagi hiljem – selle ülesande on Iisrael ja USA jätnud Iraani rahva kanda.

"Nad näevad oma silme all lagunevat süsteemi," sõnas Nadimi. "Kuid olukorra täielikuks muutmiseks on vaja veel palju rohkem rünnakuid."