Ameerika Ühendriikide president Donald Trump on kutsunud laevu Hormuzi väina julgeolekut tagama ning Eesti poliitikud on väljendanud valmisolekut vägede saatmist arutama. 

Saska rääkis, et see pole esimene kord, kui arutluse all on Eesti laevade saatmine Pärsia lahte. 2014. aastal kaalus Eesti ühinemist Bahreinis asuva USA-Briti miinitõrjeeskaadriga. 

"Kirjutasime selle väga detailselt lahti, kuni toiduvajaduste, kütuste, varuosade, teekonna ja muude vajalike eeldusteni," meenutas Saska. 

Kui 2014. aastal algas Ukrainas sõda, otsustati aga, et merevägi sellega edasi ei tegele.

Endine mereväe ülem märkis, et olud on nüüdseks märkimisväärselt muutunud, sest laevad on vahepeal 12 aastat vanemaks saanud.

"Täna julgen küll öelda, et need Sandown-klassi miinijahtijad, mida me opereerime, sobivad siia meie piirkonda. Kuid selleks, et viia nad konditsiooni, mis võimaldaks tehniliselt sinna minna, kuluks miinimum kaks kuni kolm aastat," ütles Saska. 

Tuukrigrupi valmisoleku saavutamine käiks aga kiiremini.

Saska täheldas, et 2014. aastal oli väga suur roll kohalikul diplomaatial, eelkõige lepingute sõlmimisel laheriikidega, mis puudutab tegevväelaste juriidilist sealviibimist. Küsimus on ka selles, kelle jurisdiktsiooni alla kuulutakse, kui midagi peaks valesti minema. 

"Meie diplomaatiline suutlikkus ei olnud 2014. aastal seal väga kõrge. Võib-olla on see tänaseks muutunud," lisas ta.

Saska sõnul on võimalus ka kiiremini piirkonda üksuseid saata.

"Kui aga tsiteerida Ameerika presidenti, siis küsitakse laevu," lisas ta. "Võin kanget mürki võtta, et järgmise kahe aasta jooksul me seda kindlasti ei suuda. Siin on väga selged tehnilised piirangud. Need on täna küll toimivad miinitõrjelaevad, aga sellesse piirkonda minekuks on vaja teha väga palju modifikatsioone."

Sarnase klassi laevad on brittidel seal varem opereerinud, kuid Saska teada neid enam seal ei ole. Kohapealne üksus, mis varem tugines peamiselt miinitõrjelaevadele, on nüüdseks liikunud rohkem mehitamata süsteemide suunas, märkis ta.

"See on omaette huvitav nüanss. Kuigi paljud riigid on rääkinud, et mehitamata miinitõrjesüsteemid on uus ja õige algus, siis kõik need, kes on nende mehitamata süsteemidega, ei räägi täna sinna minemisest. Kõik räägivad, et neil oleks vaja mehitatud miinitõrje laeva," selgitas Saska.

Ta nentis, et Eesti praegused miinitõrjelaevad vajavad investeeringuid, et opereerida 2035. või 2040. aastani.

Samas rõhutas Saska, et kuigi miinitõrjelaevad on saanud kriitikat, on need ühed vähesed üksused, mis on alates 2005. aastast hoidnud Eesti liitlassuhteid elus, osaledes igal aastal nelja kuni kuue kuu vältel alalises NATO miinitõrjegrupis. 

Eesti miinitõrjelaevadel on ka Läänemerel tegemist. Tavaliselt on kolmest laevast üks miinitõrjegrupis, teine hoolduses või väljaõppes – väljaõppetsükkel algab iga kuue kuu tagant uuesti – ning vaid üks alus jääb kodusteks ülesanneteks. 

"Kui see üks laev Pärsia lahe piirkonda läkitada, ei oleks see nelja- kuni kuuekuuline missioon, vaid tõenäoliselt mindaks kaheks-kolmeks aastaks. Sellise operatsiooni ülesseadmine diplomaatiast kuni tehnilise toeni on lihtsalt nii ressursi- ja ajamahukas," rääkis ta.

Samuti räägib laeva saatmisele vastu ka asjaolu, et brittidel ja ameeriklastel pole selles piirkonnas enam seda laevaklassi. 

"See tähendab, et kohapealne tugi, mis oli 2014. aastal tugev, on täna sisuliselt olematu. See teeb selle omakorda küsitavaks," ütles Saska.