USA sõjavägi eskordib läbi Hormuzi väina üha enam tankereid

USA merevägi eskordib läbi Hormuzi väina üha enam naftatankereid, mistõttu liiklus seal läheneb mahuni, kus päevas läbib seda juba peaaegu pool sõjaeelsest nafta ja kütusetoodete kogusest, ütles USA energeetikaminister Chris Wright reedel.
Praegu läbib Pärsia lahest maailmamerele viivat väina nii palju laevu, et need viivad päevas maailmaturule ligikaudu seitse miljonit barrelit toornaftat ja kütusetooteid, ütles Wright.
See kogus tõstab Hormuzi kaudu liikuva naftakoguse umbes pooleni sellest, mis see oli enne, kui Ameerika Ühendriigid ja Iisrael 28. veebruaril Iraani ründama asusid. Wright, kes esines Bloombergi energiajulgeoleku pressikonverentsil Houstonis, lisas, et piirkonnast välja eskorditavad mahud kasvavad veelgi.
Tema sõnul liikus enne sõda Pärsia lahe äärsetest naftariikides väina kaudu välja umbes 20 miljonit barrelit naftat päevas. Sellest voolust on umbes viis miljonit barrelit suunatud ümber torujuhtmetesse ja muudesse transpordivõimalustesse ning ülejäänud maailma toodang on suurenenud umbes ühe miljoni barreli võrra, jättes turule umbes 14 miljoni barreli suuruse tühimiku.
"Täna lähenevad (Hormuszi väina läbivad – toim.) vood poolele tühimikust ja need kasvavad," ütles Wright üritusel.
Olukord Ameerika Ühendriikide vastasseisus Iraaniga on muutunud üha ähmasemaks, kuna president Donald Trump ütles selle nädala alguses, et USA plaanib korraldada Iraani vastu rohkem sõjalisi rünnakuid, seejärel loobus sellest ideest, andis mõista, et leping võidakse allkirjastada sel nädalavahetusel, ja hiljuti ütles, et Iraani läbirääkijad on väga ebaausad inimesed, kellega suhelda.
Nafta ja bensiini hindade hüppeline tõus pärast seda, kui Iraan sõja tõttu peaaegu täielikult Hormuzi väina laevaliiklusele sulges, on tekitanud USA-s pahameelt Trumpi administratsiooni ja vabariiklaste suhtes, kes loodavad säilitada novembris toimuvatel vahevalimistel kontrolli kongressi hoolimata valijate murest kõrge elukalliduse pärast, mis võib saada domineerivaks teemaks valimistel. USA tööministeeriumi teatel tõusis inflatsioon mais 4,2 protsendini, mille põhjustasid peamiselt kõrgemad energiahinnad.
Wrighti sõnul näitavad USA mereväe eskortlaevad, et administratsioon saavutab oma kaks eesmärki: hoida energiahinnad kontrolli all ja samal ajal takistada Iraanil tuumarelva omandamist.
Wrighti sõnul kaalub valitsus ka teisi võimalusi, sealhulgas strateegilise naftareservi järjekordset väljavõtmist. Ta lisas, et bensiiniaktsiisi kogumise peatamine on võimalik, kuigi see nõuaks kongressi otsust.
"Kõigis neis küsimustes on kompromisse," ütles ta. "Peamine eesmärk on madalamad kulud kõigile ameeriklastele."
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Politico










