Kiviselg rääkis, et möödunud nädalat saab iseloomustada mõnevõrra langenud sõjategevuse aktiivsusega Ukrainas, aga ka tugevnevate kaugmaa täppislöökidega mõlemalt sõdivalt poolelt.

Kiviselg märkis ka, et lõppev nädal on olnud Venemaale võrdlemisi keeruline. "Ukraina edukate kaugmaarünnakute tõttu on Venemaa naftaturg saanud löögi ja Soome lahel asuvad sadamad on töö peatanud. See tähendab, et vähemalt ajutiselt naftasaadustest saadav tulu väheneb ning seeläbi kahaneb ka rahaline toetus sõjalisele agressioonile Ukrainas," sõnas Kiviselg.

Kiviselja sõnul toimus lõppeval nädalal ööpäevas keskmiselt 165 lahingukontakti. "Kõige kõrgemad näitajad olid endiselt Pokrovski ja Kostjantõnivka suunal Donetski oblastis ning Huljaipole suunal Zaporižžja oblastis. Neile järgnesid Slovjanski ja Lõuna-Slobožanske suund Harkivi oblastis," sõnas Kiviselg.

Kiviselg rääkis, et Vene Föderatsiooni väed on näidanud mõningast edenemist Slovjanski suunal, kuid Ukraina aktiivse kaitsetegevuse ja vasturünnakute tõttu on ukrainlastel õnnestunud rindejoont Kostjantõnivka, Slovjanski ja Huljaipole suunal taas ida poole nihutada.

"Slovjanski suunal on mõlemad sõdivad osapooled teinud teatud edenemisi, mis näitab Slovjanski olulisust mõlemale osapoolele. Slovjanski kaudu on võimalik Donbassi oblastid täies ulatuses vallutada, seetõttu ongi see mõlemale poolele kriitilise tähtsusega," ütles Kiviselg.

Vene väe tohutud kaotused

Kiviselja sõnul on veidi üle nädala kestnud pealetungi käigus Vene Föderatsiooni relvajõud kaotanud üle 11 000 sõjaväelase, ligi 80 ühikut soomustehnikat ning üle 300 suurtüki ja raketiheitja.

"Selle hinnaga on venelased vallutanud ca 50 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi. Ukraina väejuhatuse teatel on nende edukas kaitsetegevus ja vastupealetungid mõnel suunal Vene Föderatsiooni edenemise täielikult seisma pannud. Võib öelda, et Vene Föderatsioon saavutas väga kõrge hinnaga vaid kasina edu,"

"Selle tegevuse taustal venelased viisid läbi selle sõja kõige suurema õhurünnaku, mis sai alguse 23. märtsi öösel ja kestis veel ka 24. märtsi päeval, mille jooksul lasi Vene pool välja 948 drooni ja 34 raketti. See on tavapärasest oluliselt suurem arv. Kui eelnevatel nädalatel on ründedroonide arv jäänud nädala lõikes 1200 kuni 1300 drooni, siis sel päeval oli see sisuliselt ühe päevaga kätte jõudnud," rääkis Kiviselg.

Rünnakute peamisteks sihtmärkideks olid Kiviselja sõnul endiselt Ukraina kriitiline infrastruktuur ja tsiviiltaristu.

Ukraina kaugmaa täppislöögid

Kiviselg rääkis, et Ukraina kaugmaa täppislöögid ulatusid seekord ka Läänemere piirkonda, kus rünnati Primorski ja Ust-Luga naftasadamaid. Samuti rünnati Venemaa kütusetööstusettevõtteid ja taristut Saratovi ja Samara oblastis ning Baškortostani vabariigis.

"Venemaa keemiatööstusettevõtetele anti lööke Stavropoli krais ja Samara oblastis ning energeetikataristule Krimmis ja Krasnodari krais. Eraldi väärib mainimist rünnak kontsernile Almaz-Antei kuuluva Sevastopoli keskuse pihta, mis tegeleb õhutõrjeraketikomplekside S-300 ja S-400 remondiga. Samuti viisid ukrainlased Krimmis läbi eduka rünnaku rannikukaitse rakettidele, mis tõenäoliselt teostasid ümberpaiknemist seal piirkonnas," sõnas Kiviselg.

"Ukraina löögid Venemaa sadamate pihta Läänemerel peatasid Venemaa naftaekspordi läbi nende sadamate. See on Venemaale kindlasti tuntav löök, sest läbi Ust-Luga ja Primorski sadama ekspordib Venemaa 40 kuni 50 protsenti toornaftasaadusi. Vähemalt lühiajaliselt on Venemaa sissetulek saanud seega olulise tagasilöögi. Seda olukorras, kus paranevad jääolud ja kõrgem nafta hind lubaksid neid sadamaid aktiivsemalt ja tulusamalt kasutada. See näitab, et ukrainlastel oli rünnaku läbiviimiseks väga hästi valitud ajastus," kommenteeris Kiviselg.

Eestisse sattunud droonid ei olnud Eestisse suunatud

Kiviselg osutas, et seoses Ukraina droonirünnakutega levib Vene meedias väärinfo, justkui Eesti või teised Baltimaad oleksid lubanud Ukrainal droonirünnakuteks kasutada oma õhuruumi. "See kindlasti ei vasta tõele. Ööl vastu 25. märtsi Eesti õhuruumi sattunud droonid sisenesid siia Venemaa õhuruumist," lausus Kiviselg.

"Praeguse info kohaselt ei olnud ükski neist droonidest suunatud Eestisse, vaid nad olid lihtsalt teelt eksinud või eksitatud," ütles Kiviselg.

Paralleelselt Ukraina kaugmaarünnakutega intensiivistab Kiviselja sõnul ka Venemaa lööke Ukraina sadamate pihta.

"Kui 2025. aastal rünnati Odessa ja Tšornomorski sadamaid 150 korda, siis ainuüksi sellel aastal on taolisi rünnakuid läbi viidud juba 180 korda. Silmas pidades eeltoodud arenguid ja õhuründevahendite pidevat tehnilist arengut, on alust hinnata, et 2026. aastal kasvab kaugmaa täppislöökide intensiivsus, mõjusus ja roll vastase mõjutamisel veelgi," ütles Kiviselg veel.