Reutersi nähtud kirjas, millel oli 30. märtsi kuupäev, ütles energeetikavolinik Dan Jorgensen, et valitsusi julgustatakse tegema õigeaegseid ettevalmistusi võimalikuks pikaajaliseks häireks.

Euroopa sõltub imporditud kütusest, mis tähendab, et Lähis-Ida konflikti mõju ülemaailmsetele energiahindadele haavab ka Euroopat. Euroopa gaasihinnad on alates USA ja Iisraeli rünnakute algusest Iraanile 28. veebruaril tõusnud enam kui 70 protsenti.

EL-i toornafta ja maagaasi varud ei ole Hormuzi väina sulgemisest otseselt siiski kannatanud, kuna Euroopa impordib enamiku neist energiaallikatest mujalt kui Lähis-Idas asuvatelt tarnijatelt. Jorgenseni sõnul on Brüssel lühiajaliselt eriti mures Euroopa rafineeritud naftatoodete, näiteks reaktiivkütuse ja diislikütuse tarnimise pärast.

Kirjas öeldi, et valitsused peaksid vältima meetmeid, mis suurendaksid kütusetarbimist, piiraksid naftatoodetega kauplemist või vähendaksid toodangut Euroopa rafineerimistehastes, mis neid tooteid käitlevad.

"Liikmesriike julgustatakse edasi lükkama mis tahes mittehädaolukorras tehtava rafineerimistehase hooldust," lisati kirjas.