Samal ajal Eesti kaitsepolitsei aastaraamatu avalikustamisega avaldas Läti vastuluure teenistus (Satversmes aizsardzības birojs SAB) esmaspäeval raporti "Lääne sanktsioonide põhjustatud kaotused Venemaale", milles uuritakse, kuidas Venemaa tegelikult hindab lääne sanktsioonide mõju oma riigi majandusele.

SAB märkis, et kuigi Venemaa režiimile on tüüpiline probleemidest ja väljakutsetest valjusti mitte rääkida, näitab luureinfo, et Venemaa institutsioonid viivad mitteavalikuid läbi arvutusi lääne sanktsioonide poolt juba põhjustatud ja võimalike tulevikukahjude kohta. Mõned neist arvutustest kinnitavad, et sanktsioonid on Venemaale juba otseselt märkimisväärseid kahjusid tekitanud.

Sanktsioonide tõttu on mitmed tööstusharud kaotanud olulisi müügiturge lääneriikides ning Venemaal pole nelja aasta jooksul ikka veel õnnestunud neid alternatiivsete turgudega asendada. Näiteks 2021. ja 2025. aasta andmeid võrreldes on Venemaa rauamaagi eksport vähenenud 40 protsenti, mustmetallide eksport 20 protsenti, keemiatoodete eksport 35 protsenti ning puidu ja tselluloosi eksport koguni 50 protsenti, märkis SAB.

Venemaa tegelikud prognoosid ütlevad, et need sektorid ei suuda oma kahjusid tasa teha isegi järgmise viie aasta jooksul, samas kui Venemaa ametnike avalikud avaldused edastavad vastupidist sõnumit.

Erinevate riskide tõttu võib Venemaa väliskaubandus väheneda 2030. aastaks ligikaudu 175,5 miljardi USA dollari võrra. Sellest 136 miljardit lääneriikide piirangute tõttu. SAB-i luureraporti hinnangul on ka need suurusjärgud pigem optimistlik vaade ning sanktsioonide tegelik mõju on mitu korda suurem. 

Samas annavad praegused kõrged nafta ja maagaasi hinnad, mis on põhjustatud Iraani konfliktist ja Hormuzi väina kriisist, Venemaale naftaekspordist lisatulusid. Need annavad Venemaale lühiajaliselt Venemaale rahalist kergendust, kuid ei muuda Ukraina sõjast ja sanktsioonidest tingitud majanduse struktuurseid probleeme.

SAB kirjutab, et Venemaa režiimi kõrged esindajaid tegelikult saavad aru, et Ukraina sõda ja sellele järgnenud lääne sanktsioonid põhjustavad Venemaa majandusele olulisi probleeme ja mõjutavad negatiivselt arenguväljavaateid pikas perspektiivis.

Samas näitab Läti luureinfo, et Venemaa institutsioonid tuginevad oma avalikes hinnangutes majandusolukorrale ametlikele propagandaväidetele stiilis "Venemaa majandus on sanktsioonidest edukalt üle saamas"; "Venemaal õnnestub end kehtestada multipolaarse maailma ühe suurvõimuna"; "Venemaa asendab kaotatud lääne turge sisuliselt teiste riikidega" jne.

Veelgi enam, SAB märkis, et on suur tõenäosus, et ka Vladimir Putini ette jõuab majandusolukorra kohta moonutatud info, milles domineerivad põhisõnumid Venemaa majanduse eduka arengu kohta, samas kui probleeme ja riske ei rõhutata.

Sellised sõnumid kinnitavad Putini veendumust, et sanktsioonide põhjustatud kaotused on teisejärgulised võrreldes tema kinnisideega saavutada kontroll Ukraina üle. See tähendab, et isegi oluliste majandusprobleemide korral ei ole Putin valmis oma praegust agressiivset välispoliitika kurssi muutma, järeldas SAB.

Raportis öeldakse, et sanktsioonid on üks tõhusamaid vahendeid Venemaa käsutuses olevate rahaliste vahendite vähendamiseks, et Venemaa saaks rahastada sõda Ukrainas ja pikas perspektiivis relvastada oma armeed uuteks konfliktideks, sealhulgas NATO vastu suunatud konfliktideks. 

SAB-i raporti ingliskeelse versiooniga saab tutvuda siin.