Moskva patriarhaadile alluv Eesti kristlik õigeusu kirik (EKÕK, endise nimega Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirik) on jätkuvalt seotud Vene õigeusu kirikuga, mis teeb endiselt koostööd Venemaa jõuametkondadega, märkis kapo.

Kuigi mullu võttis kirik uue nime, tehti põhikirjas vaid kosmeetilised muudatused, et luua näiline sõltumatus Moskva patriarhist, kes endiselt kristlikku retoorikat kasutades õigustab Venemaa agressioonisõda Ukrainas. Lisaks jätkab EKÕK-i juhtimist siiani metropoliit Jevgeni Venemaalt, kelle Eesti elamisluba jäeti julgeolekukaalutlustel pikendamata, mistõttu ta pidi riigist lahkuma, märgitakse aastaraamatus.

Ehkki EKÕK püüab end näidata iseseisva ja ise otsustava kirikuna, juhib tegelikult selle tegevust Vene õigeusu kirik: peamiselt annavad suuniseid ja koordineerivad tegevust Vladimir Gundjajevi ehk patriarh Kirilli nimel Vene õigeusu kiriku välissuhete osakond ja lähisvälismaa piiskopkondade valitsus, mis loodi 24. märtsil 2022 ehk kuu aega pärast Venemaa täiemahulise sõja algust Ukrainas.

Mullu keeldus Eesti pikendamast elamisluba Moskva patriarhaadi jurisdiktsioonis oleva EKÕK-i Narva piiskopkonna vaimulikul, Venemaa kodanikul Mihhail Sorokatõil (munkpreester Ilja), kes tegeles koos Venemaa saatkonnaga lõhestustegevuse ja ajaloopropagandaga. Sorokatõi lahkus Eestist.

Sorokatõi saabus Mordva mungakloostrist Eestisse 2013. aastal, asudes Mustvees munkpreestrina kogudust juhtima. Alates Eestisse saabumisest on Sorokatõi igal aastal osalenud Kremli propagandanarratiive toetavatel mälestusüritustel Eestis, märkis kapo.

Viimati võttis ta osa 2025. aastal aprillis Mustvees toimunud Venemaa suursaatkonna propagandaaktsioonist 2007. aastal pronksiöö ajal hukkunud Dmitri Ganini haual. Üritusel süüdistas saatkond Eesti Vabariiki tahtmatuses juhtumit uurida.

Nunnad, kes tarnivad Ukrainasse sõjarelvastust

Pikaajalised elamisload tunnistati kehtetuks ka EKÕK-i Narva Issanda Ülestõusmise peakiriku kogudusega töölepingulistes suhetes olevatel nunnadel.
Näiteks olid 2025. aastal EKÕK-is tööl Moskva lähistel asuva Ristiülendamise Jeruusalemma stavropigiaalse nunnakloostri juht iguumenja Jekaterina Tšainikova ja sama kloostri varahoidja Elvira Koroleva (nunn Juvenalia).

Ristiülendamise Jeruusalemma stavropigiaalne nunnaklooster on otseselt seotud Venemaa agressiooni toetamisega, kogudes sõjategevuse toetamiseks abi ning toimetades seda kohale. Kuid sellega asi ei piirdu – koostöös Venemaa
presidendi administratsiooni asejuhi Sergei Kirijenko poolt kureeritava Venemaa Rahvarindega tarnitakse okupeeritud aladele ka sõjarelvastust, märkis kapo.

Kloostri juhina toetab Tšainikova patriarh Kirilli eeskujul ja üleskutsel Venemaa agressiooni Ukrainas, lisas kaitsepolitsei.

2026. aastal veebruaris lahkus Eestist EKÕK-iga seotud Dmitri Burov ehk munkpreester Daniil, kes ei varjanud, et ta ei soovi vastata Eesti riigi küsimustele,
mis puudutasid Venemaa eriteenistust ja sõjaväge. Ta ei soovinud ka anda hinnangut Venemaa agressioonile Ukrainas.

Burovil oligi põhjust paljust vaikida: aastatel 2012–2013 teenis Burov Vene õigeusu kiriku Amuuri piiskopkonna relvajõudude ja õiguskaitseasutustega koostöö osakonna juhatajana.

Eestis olles sattus Burov ka intsidenti, kus ta koos kaaslase Vassili Diatšenkoga, kes on Vene õigeusu kiriku Jaranski piiskopkonna arhimandriit Vladimir, Kuperjanovi pataljoni Võru Taara kasarmute sissepääsu ja välisperimeetri läheduses väeosa territooriumi filmis.

"Säärane "palverännak" Kuperjanovi pataljoni pole kindlasti preestri tavapärane käitumine, kuid selgitab Burovi soovimatust vastata Venemaa eriteenistusi ja Ukraina-vastast agressiooni puudutavatele küsimustele," märkis kapo.

Mullu said julgeolekuohu tõttu Schengeni sissesõidukeelu või Eestisse sissesõidukeelu kuus EKÕK-i vaimulikku; tänavu üks (Burov).