Siliņa avaldas kirja sotsiaalmeedias. Ta märgib, et esmaspäeval 13. aprillil toimunud valitsuse erakorralise istungi eel palus ta Valainisel esitada hinnangu, millist mõju avaldaks Air Balticu tegevuse lõpetamine riigi majandusele.

Kirjas tuuakse välja, et ligikaudu kaks kolmandikku Air Balticu reisijatevõrgustikust toob otsest kasu Läti majandusele ning umbes kolmandik Eesti ja Leedu majandusele.

Kirjas seisab ka, et lennufirma rendib oma lennukeid ja meeskondi teistele lennufirmadele, aidates neil ületada võimsuse puudujääki ning teenides samal ajal Lätile lisatulu ja maksutulu.

Samuti on Air Baltic võtmetähtsusega ka Läti turismitööstusele.

Kirja kohaselt on Air Baltic Riia lennujaama suurim lennufirma. Kui firma tegevus peatatakse, kaotavad Tallinn ja Vilnius Air Balticu ühendused, kuid neis linnades on teisi vedajaid.

Näiteks Vilniuses on suurim lennufirma Ryanair ning Tallinnas Finnair ja Nordic Aviation Group. Läti kaotaks proportsionaalselt rohkem, sest Air Baltic on Riia lennujaama peamine vedaja.

Kirjas prognoosib LIAA, et välisturistid panustavad 2026. aastal Läti sisemajanduse koguprodukti 1,4 kuni 1,5 miljardit eurot, millest Air Balticu panus on ligikaudu 300 miljonit eurot.

Kui Air Baltic likvideeritakse, väheneb Läti SKT 90 kuni 120 miljoni euro võrra, arvestamata kaudseid mõjusid, nagu lennupiletihindade tõus, välisturistide usalduse kaotus, tulevaste broneeringute vähenemine ja negatiivne mõju investorite meeleolule, seisab kirjas.

Kirjas öeldakse ka, et Air Balticu likvideerimine toob kaasa mõõdetava, püsiva ja märkimisväärse välismaiste otseinvesteeringute vähenemise ning takistab Läti äriarengut, eriti kõrge lisandväärtusega sektorites, mis on riigi pikaajalise kasvu jaoks üliolulised.

Siliņa ütles kolmapäeval varem, et on valmis laskma valitsuskoalitsioonil laguneda, kui see aitab tagada Roheliste ja Talurahva Liidu toetuse Läti rahvuslikule lennufirmale antavale lühiajalisele laenule.