Bulgaaria endine president ja õhujõudude ülem Rumen Radev on teel pühapäevaste üldvalimiste võidule, lubades võidelda kõikjal vohava "mafiariigiga", mida ta süüdistab Euroopa Liidu (EL) vaeseima liikmesriigi õõnestamises.

Lakkamatud poliitilised kriisid ja haprad koalitsioonid on viinud Bulgaaria peaaegu valitsematusse seisu. Alates 2021. aastast on Bulgaarial olnud seitse peaministrit — ükski neist pole teeninud täit ametiaega — ning pühapäeval toimuvad valimised on viie aasta jooksul juba kaheksandad.

Siiski pole kaugeltki selge, kas endisel MiG‑29 hävituslenduril Radevil, kes suhtub skeptiliselt Ukraina toetamisele ja Bulgaaria tänavusele euroalaga liitumisele, õnnestub see ummikseis murda.

Politico küsitluste koondtulemuse järgi peaks endise presidendi vastloodud liikumine Progressiivne Bulgaaria kohuma ligikaudu 31 protsenti häältest, mis tähendab, et teda ootavad tõenäoliselt samad väljakutsed, mida tema ebaõnnestunud eelkäijaid pidid läbima stabiilse valitsuskoalitsiooni loomiseks.

Ka tema poliitiline agenda on ähmane ning Brüsselil on põhjust olla ettevaatlik. Radev on pikalt väljendanud Kremliga ühtivaid seisukohti Ukraina sõja osas ja vihjanud soovile importida Venemaa naftat. Kuigi ta lubab ohjeldada riigi laialdast korruptsiooni, osutavad kriitikud, et Progressiivne Bulgaaria kogub toetust osapooltelt, kel on küsitav minevik natsionalismi ja korruptsiooni osas.

Nagu küsis selle aasta alguses tsentristlik opositsiooniliider Assen Vassilev erakonnast Jätkame Muutustega: "Kas ta soovib tugevat Bulgaariat tugevas Euroopas? Või Bulgaariat Orbáni mudeli järgi — Trooja hobusena Euroopa Liidus, kes takistab integratsiooni?"

Presidendist peaministriks?

Radev on kasutanud oma lendurioskusi poliitilise kaubamärgi loomiseks.

Enne 2016. aastal presidendiks kandideerimist, reklaamis õhuvägi laialdaselt tema riskantseid vigurlende lennuetendustel. Samamoodi leidis Radevi selleaastase valimiskampaania eel MiG‑29 roolis.

Pärast 2017. aastal presidendiks asumist korvas Radev kiiresti oma poliitilise kogenematuse, tuginedes sõjaväelisele taustale ja kujundades end kartmatu, parteipoliitikast rikutamata patrioodina.

Endise kindralina viitab ta ka oma sõjalisele haridusele selgitades, miks tema arvates peaks Ukraina taotlema rahu Venemaaga.

Radevi suur läbimurre saabus 2020. aastal, kui puhkes tõsine poliitiline kriis seoses oligarhide mõjuga riigiprokuratuuri üle. See vallandas suvel massilised tänavaprotestid ja aitas Radevil tõusta riigi populaarseimaks poliitikuks.

Prokurörid korraldasid reidi presidendi kantseleis ja pidasid lühiajaliselt kinni kaks Radevi nõunikku, mis osutus sammuks, mis ainult tugevdas tema mainet korruptsioonivastase võitlejana.

Avaliku pahameele haripunktis ilmus ta ühel suveõhtul rahva ette, rusikas õhus, mõistes korruptsiooni hukka ja nõudes "mafioosode" lahkumist täitevvõimust.

Korruptsioonivastane võitlus on ka tänavuse kampaania keskmes ning Radevi peamine lubadus on oligarhia kukutamine.

"Oligarhia on sügavalt juurdunud riigi sotsiaalsesse ja majanduslikku ellu. See on püramiidskeem, mis süstemaatiliselt tühjendab ühiskonda, kindlustades samal ajal endale karistamatuse, kontrollides institutsioone, parteisid, valimisi, meediat ning ärisid," ütles ekspresident eelmisel kuul.

"Kui seda mudelit ei lammutata, on igasugune valitsemine määratud läbikukkumisele," ütles Radev toetajatele Sofias.

Kirju toetajaskond

Vaatamata aastatepikkusele spekulatsioonile, avalikustas Radev oma Progressiivse Bulgaaria projekti alles märtsis.

Kuigi Radev ei juhi parteid ametlikult, on ta vaieldamatult selle nägu. Liikumine ühendab temale lähedasi poliitikuid, leerivahetajaid, sõjaväelasi, uusi tulijaid ja spordikuulsusi.

"Tema nägu on igal pool, mis ilmselt loeb, sest keegi teine pole äratuntav," ütles Carnegie Europe'i vanemteadur Dimitar Bechev.

Partei on meelitanud toetajaid väga erinevatest leeridest: osa venemeelse paremäärmusliku Partei Ärkamine valijaid, samuti etniliste türklaste erakonna DSP asutaja Ahmed Dogan ning väiksepoolne natsionalistlik partei VMRO on Radevit ametlikult toetanud.

Partei programm on aga detailivaene ning Radev pole seda selgelt poliitilisele teljele paigutanud. Tema majanduspoliitikas leidub nii vasak‑ kui ka parempoolseid jooni.

Keerulised koostööpartnerid

Küsitlused näitavad, et Radev ei saavuta enamiku saamist. Küsimus on, mis saab edasi.

Reformimeelne koalitsioon Jätkame Muutustega + Demokraatlik Bulgaaria tundub loogiline partner korruptsioonivastases võitluses, ent erimeelsused Ukraina sõja ja Venemaa teemal võivad koostöö nurjata. Järsk pööre Moskva poole lõhuks iga koalitsiooni ning ärritaks EL-i ja NATO liitlasi.

"See pole võidukas strateegia," ütles Bechev.

Alternatiivina võib Radev moodustada vähemusvalitsuse ja otsida eri teemadel erinevaid liite, kuid see eeldab märkimisväärset poliitilist osavust.

"President ja suurima partei juht on väga erinevad ametid," märkis Bechev ning lisas:  "Me pole teda selles rollis näinud."

Kui Radev ei suuda valitsust moodustada, võib see talle kalliks maksma minna. Analüütikute sõnul võib päästja kuvand kiiresti hajuda.

"Veel ühe erakorralise valimise väljavaade nõrgestaks Radevi positsiooni," ütles Boriana Dimitrova Alpha Researchist.

Bechev nõustus ning ütles: "Ta poleks enam autsaider."