Kuigi korruptsioonivastane seadus riigikogus esimesel katsel läbi ei läinud ning tekitas suurt arutelu seal seisnevate toimingupiirangut puudutavate punktidega, siis nüüd läheb seadus uuele ringile.

2024. aastal Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste rakendusuuringute keskuse RAKE koostatud aruande kohaselt on Eesti elanikelt enim altkäemaksu küsinud just arstid. Tõsi küll, uuringu järgi oli küsitletutest altkäemaksu küsitud vaid kahelt protsendilt elanikelt ja kolmelt protsendilt ettevõtjatest.

Arsti määratlemine on ja jääb ka arutluses olevas korruptsioonivastases seaduses mingil määral kahetiseks. Teatud juhul on seaduse järgi tervisetöötaja ametnik, teisel juhul aga eraisik.

Uue seadusega tahaks valitsus teha tervishoiutöötajatele toimingupiirangu rikkumise osas erandi.

Justiitsminister Liisa Pakosta sõnul tekib praeguse seaduse järgi toimingupiirangu rikkumine seal, kus ühiskond üldiselt arvab, et tegelikult ei olegi midagi valesti.

"Muudatuse mõte on vältida olukorda, kus arst satub oma tavapärase ravitöö käigus täiesti põhjendamatult korruptsioonivastase seaduse kohaldamise alla," märkis Pakosta seaduses tervishoiutöötajaid puudutavale kohale viidates.

Praeguse regulatsiooni järgi on arst näiteks ametiisik töövõimetuslehe väljastamisel, töövõimetuse tuvastamisel, retsepti väljakirjutamisel, patsiendi uuringule saatmisel. Samad tingimused kehtivad ka füsioterapeudile, kliinilisele psühholoogile ning logopeedile, kui nood osutavad ravi ja on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis.

Uus seadus muudaks arstidel lihtsamaks näiteks ka oma lähedaste ravimise.

"Piltlikult öeldes võib perearst ravida ka samas piirkonnas elavat iseenda last, mitte et tollega tuleks teise linna sõita," selgitas Pakosta.

Seni ongi seaduses peamiselt segadust tekitanud see, kust jookseb arsti piir ametiisiku ja eraisikuna.

"Erand ei laiene kõikidele arsti tegevustele, näiteks erinevate tõendite väljastamisel, mis ei ole vahetult vajalikud haiguse, vigastuse või mürgistuse raviks või kui arst osaleb riigihanke komisjonis, siis on ta ka edaspidi ametiisik," ütles Pakosta.

Arstide liit on muutusi soovinud juba aastaid

Hiljuti sattus järjekorravälise arstiabiga meedia tähelepanu alla Tallinna abilinnapea Riina Solman, kes sai linnale kuuluvast Ida-Tallinna keskhaiglast abi, sest haigla registratuuritöötaja tundis ta ära. Solman kirjutas seepeale sotsiaalmeedias, et sai arstiabi kiiremini, sest "pole tühine inimene". Hiljem kustutas ta postituse.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu ekspert Heli Paluste sõnul on konkreetsete üksikjuhtumite põhjal keeruline üldistavaid hinnanguid anda.

"Õigusaktid sätestavad selgelt, et patsiendi vastuvõtu aeg peab lähtuma eelkõige terviseseisundi tõsidusest. Järjekorra pidamine on lubatud vaid juhul, kui teenuse osutamist ei ole võimalik kohe tagada ning edasilükkamine ei halvenda patsiendi terviseseisundit, haiguse kulgu ega prognoosi. Seega võib ka näiliselt "kiirem" vastuvõtt olla tingitud meditsiinilisest vajadusest, mitte isiklikest sidemetest," selgitas ta.

Arstide liidu kinnitatud eetikakoodeksi järgi on arstidel kaheksa eetikapõhimõtet, mida jälgida. Nendest neljanda järgi peab arst suhtuma kõikidesse patsientidesse võrdselt, olles mõjutamata usulistest, rahvuslikest, sotsiaalsetest ja poliitilistest teguritest. 

Arstide liidu tegevjuhi Katrin Rehemaa sõnul muudaks uus seadus arstide töö lihtsalt vähem koormavaks.

"Arstil ei ole vastuvõtul aega välja selgitada, kas patsient on temaga seotud isik, kellega tegeldes võib kogemata seadust rikkuda. Patsiendil aga pole alati võimalik leida teist perearsti või erialaspetsialisti," selgitas Rehemaa.

Liit pöördus juba 2019. aastal seoses toimingupiirangu rikkumise regulatsiooniga riigikogu poole. Kirjas rõhutati sama, mida Rehemaa praegugi ERR-ile ütles: olgugi, et Eestis pole kohtusse sattunud ükski tervisetöötaja lähedase ravimise pärast, ei taha keegi esimene olla.

"Seega tutvuse kaudu kedagi ravijärjekorras ettepoole tõsta ei tohi ja näiteks hangete puhul peavad ka arstid toimingupiiranguid järgima," sõnas Rehemaa.

Lisaks arstidele tahetakse seadusega luua toimingupiirangu rikkumisega erand ka teadlastele ja advokaatidele.