Tallinna ringkonnakohtu 30. aprilli otsus Kersti Krachti kohtuasjas oli väga kriitiline prokuratuuri tegevuse suhtes. Kuidas need asjad teil siis nii kehvasti läksid?

See, et kohus nõustub kohtumenetluse käigus ühe või teise poole seisukohtadega, ongi osa Eesti Vabariigi ja ka teiste riikide õigusemõistmisest. Õigusemõistmise loomulik osa on see, et kohus saab teha vaid ühe lahendi: kas õigeksmõistva või süüdimõistva. Antud menetluses ongi juhtunud nii, et kohus on teinud õigeksmõistva lahendi.

Samas on seal ikkagi päris palju kritiseeritud, kuidas prokuratuur käis selles kohtuasjas ümber tõenditega. Miks siis tõenditega niimoodi hoolimatult käituti?

Nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus on prokuratuur asunud seisukohale, et oleme esitanud tõendid kohtule korrektselt ja need on ka kohtueelses menetluses korrektselt kogutud. Keerukate peitkuritegude puhul on tavapärane, et tõendid on küll detailsed, aga need ei pruugi puudutada kuritegu sellisel moel, et sealt oleksid otseselt välja loetavad laused nagu "annan sulle altkäemaksu" või "nõustun sult altkäemaksu võtmisega". Just selliste tõendite detailide üle selles kohtumenetluses vaidlus käinud ongi.

Kohus on öelnud, et prokuratuur on Krachti asjas päris mitmel korral teinud meelevaldseid järeldusi ja räägitud on ka sellest, kuidas eri pealtkuulamisprotokollidest on kohti kokku pandud. Mida te ütlete väidete kohta – mida leiab ka teine pool –, et prokuratuur otsis kuritegu, mida ei olnud? Kas need on õiged või valed?

Mina nende väidetega ei nõustu. Selles menetluses on viidud läbi väga palju erinevaid menetlustoiminguid, mille käigus on kogutud palju informatsiooni, ning meie hinnang oli selgelt see, et seda informatsiooni annab paigutada tervikpilti, mis viitab kuriteole. Meie hinnangul viitasid kuriteole need tõendid ja fragmendid, mida me nii süüdistuskõnes kui ka apellatsioonis kasutasime.

Kaitsjate osa menetluses ongi loomulikult võimalikud vastuolud välja tuua. Kohtu osa on selliseid vastuolusid hinnata ja anda omapoolne hinnang, aga kuni selles kriminaalasjas pole jõustunud lahendit, ei ole kõrvaltvaatajatel kahjuks võimalik ise selle toimikuga tutvuda ning oma silmaga hinnata, kas kohtu seisukohad on nõustumist väärt või mitte.

Mis nüüd edasi saab? Kas prokuratuur kavatseb edasi minna riigikohtusse?

Olen selle kohtuotsusega tutvunud, kuigi mitte veel viimse detailini. Praegu on mul tekkinud esimesed mõtted, mis pigem kallutavad mind selles suunas, et oleks alust esitada kassatsioon. Seda, kas me kassatsiooni esitame, saame lõplikult öelda siis, kui olen kohtuotsuse detailselt, lausa lausehaaval läbi töötanud. Kõrvutan seda oma ringkonnakohtus esitatud seisukohtadega ja panen selle pinnalt kokku seisukoha, kas ringkonnakohus võis mõne menetlusnormi vastu eksida või mitte.

Kas keegi prokuratuurist võtab ka vastutuse, sest mainekahju on päris suur?

Hetkel räägime me veel jõustumata kriminaalasjast, kus ei ole tehtud lõplikku lahendit, ja selles faasis ei ole kindlasti põhjust seda küsimust esitada.

Mõned osapooled on toonud välja, justkui üritaks prokuratuur selle süüasjaga riiki juhtida. Mida te selle peale ütleksite – kas prokuratuur on sekkunud riigi juhtimisse?

Prokuratuur ei ole sekkunud riigi juhtimisse ega saa mingil viisil mõjutada näiteks valitsuse otsuseid. Prokuratuur ei saa mõjutada koalitsiooni otsuseid ega sekku kindlasti ka riigikogu töösse; me ei sea riigikogu liikmetele tingimusi, milliseid õigusakte vastu võtta või mitte. Minu hinnangul on sellised etteheited pigem käsitletavad vandenõuteooriatena, mitte faktidena.

Teine pool aga ütleks, et koalitsioon lagunes ja nüüd on näha, et ringkonnakohus leidis prokuratuuri eksimused. Seetõttu võivad mõned osapooled välja lugeda, et vandenõuteoreetikutel on õigus. Kas teie ei näe prokuratuuri tegevuses mingit süüd?

Tasub meenutada, et see kriminaalasi, mida viisime läbi Kersti Krachti, Hillar Tederi ja teiste isikute suhtes, algas tegelikult kriminaalmenetlusest, kus uurisime kuriteo tunnuseid, mille kohaselt võivad Keskerakonna poliitikud olla seotud teenete müümisega. Selles kuriteos on jõustunud lõplik lahend Keskerakonna, Mihhail Korbi ja Hillar Tederi suhtes. See lahend ütles, et Keskerakond tõepoolest kauples mõjuvõimuga. Seda, mis oli ajendiks valitsuse tagasiastumisel, saavad selgitada ainult toonase valitsuse liikmed, mitte kindlasti prokuratuur.

Siin tuli ka üks ettepanek Kersti Krachti kaitsja Oliver Nääsi poolt, et prokuratuurilt tuleks ära võtta kohtueelse uurimise juhtimise õigus. Kas te näete, et selline prokuratuuri reformimine oleks vajalik?

Praegune kriminaalmenetluse seadustik on kehtinud üle 20 aasta ning minu arvates on prokuratuur ja õiguskaitseasutused olnud selle reeglistiku raames väga edukad. Kindlasti ei saa mõne üksiku kriminaalmenetluse näitel väita, et seda aastakümneid kehtinud menetlusregulatsiooni tuleks nii kardinaalselt muuta ja prokuratuurilt menetluse juhtimise õigus ära võtta.