Advokaat Nääs: uurimisasutused üritavad igal juhul nihutada piire
Kersti Krachti kaasuse ringkonnakohtu otsuses sai peale prokuratuuri kriitikat ka kaitsepolitsei, kes sai Telialt õigusliku aluseta ligipääsu ärimees Toomas Tamme e-kirjadele. Vandeadvokaadi ja Krachti kaitsja Oliver Nääsi sõnul näitab see ühelt poolt uurimisasutuste piiride kompamist ja teisalt telekomiettevõtete allaheitlikkust.
Kersti Krachti õigeks mõistnud hiljutise ringkonnakohtu otsuse järgi sai kaitsepolitsei õigusliku aluseta ligi ärimees Toomas Tamme e-kirjadele.
"Kui me vaatame Toomas Tamme juhtumit, siis üherealise kirjaga küsiti välja inimese terve e-posti sisu, filtreerimata perioodi, filtreerimata suhtlust – kogu e-postkast. See on ilmselgelt põhjendamatu, see on ilmselgelt ebaproportsionaalne ja tegelikult peaksid telekomiettevõtted mõistma, et neil peaks olema mingitel juhtudel põhjust keelduda ja lööma ka selja sirgeks. Seda me kahjuks siiski näinud ei ole," lausus vandeadvokaat Oliver Nääs.
Kapo ei küsinud e-kirjade saamiseks kohtult luba, vaid pöördus kriminaalmenetluse seadustiku alusel otse telekomiettevõtte Telia poole. Otsust põhjendatakse sellega, et tegu oli ettevõtte e-postkastiga ja tööalase suhtlusega.
"Kui me oleksime rääkinud sügavalt isiklikust infovahetusest, infost eraelu kohta, taolisel puhul on see üldiselt nii, et siis me läheme ja põhjendame seda kohtuniku ees, et miks see eraelu riive on põhjendatud," ütles kaitsepolitseiameti büroojuht Harrys Puusepp.
Puusepa sõnul oli Telia seaduse järgi kohustatud andmed üle andma. "Aktuaalsele kaamerale" saadetud kirjalikus vastuses ütles Telia, et sellise taotluse saajal puudub ka võimalus hinnata kriminaalmenetluses tehtava toimingu proportsionaalsust ja muude aspektide õiguspärasust. Selle eest vastutab uurimisasutus.
Kaitsepolitsei sõnul pole praegu peamine küsimus, mida nõuti, vaid kellelt. Telia sai e-kirjad üle anda, sest postkast oli nende serverites.
"Vaidluskoht on praegu selle üle, et kas ilma kohtu loata peaks ainult tööandja oma andmeid andma välja või siis antud juhul see firma rentis seda serveriteenust telekomiettevõttelt, et kas telekomiettevõte ka võib anda taolisi andmeid välja või mitte," lausus Puusepp.
Puusepp lisas, et e-kirjade nõuet ei tohiks segi ajada sideandmetega, mille puhul kehtivad teised reeglid.
Nääsi hinnangul on aga näha, et uurimisasutused üritavad igal juhul lükata piire ja saada läbi võimalikult lihtsalt.
"Parvel Pruunsild on võtnud ette väga tänuväärse vaidluse Teliaga sellel teemal ja ma usun, et need kohtuvaidlused toovad meile päevavalgust suhete kohta, mis tegelikult valitsevad nii kaitsepolitseiameti kui ka erinevate sideettevõtete vahel," märkis Nääs.
Toimetaja: Marko Tooming








