Majandusministeerium on saatnud kooskõlastusringile eelnõu, mis võtab Eesti seadusandlusesse üle kaks võrdset kohtlemist puudutavat Euroopa Liidu direktiivi.

Veske hinnangul on nende direktiivide ülevõtmine tervikuna suur samm edasi, sest need annavad voliniku kantseleile selgema rolli ja suurema iseseisvuse.

"See tugevdab inimeste õiguskaitsevõimalusi diskrimineerimise korral ja samuti annab voliniku büroole selgema rolli menetlustes. Seal on ka täpsustused, mis puudutavad voliniku institutsionaalset sõltumatust. Ta on vajalik, sest annab õiguse voliniku bürool ka inimeste õiguste kaitseks kohtu poole pöörduda ja see on väga oluline ja suur samm edasi," lausus Veske.

Samuti näeb eelnõu ette voliniku ametisse määramise korra muutmist, mis peaks muutma protsessi läbipaistvamaks ja vähendama sõltuvust üksikust ministrist.

Hoolimata positiivsetest nihketest, juhib Veske tähelepanu tõsiasjale, et Eesti piirdub vaid EL-i poolt nõutud miinimumiga. Juba aastaid on räägitud vajadusest ühtlustada võrdse kohtlemise seadust nii, et kõik grupid – sõltumata diskrimineerimise alusest – oleksid võrdselt kaitstud ka väljaspool töövaldkonda. Praegune eelnõu seda lünka ei täida.

"Minu jaoks see suur probleem on olnud selles, et me oleme juba aastaid rääkinud, et praegune võrdse kohtlemise seadus, kus osad diskrimineeritud inimeste grupid on paremini kaitstud kui teised – et see olukord tuleks ära parandada. Seda see uus eelnõu ka ära ei lahenda, nii et selles mõttes jääb selline suur ja vajalik osa veel ikkagi tegemata," lausus Veske.

Eelnõu kadus justiitsministeeriumi koridoridesse

Kõige murettekitavam on aga Veske hinnangul asjaolu, et sisulisem eelnõu, mis need probleemid lahendaks, on tegelikult juba aastaid tagasi valmis kirjutatud ja 2024. aastal ka kõik kooskõlastusringid läbinud. Justiitsminister Liisa Pakosta (Eesti 200) polnud aga seaduseprojektiga rahul ja pani eelnõu koostamises osalenud vabaühenduste ja võrdõigusvoliniku büroo teadmata eelnõu pausile ja tellis advokaadibüroolt Sorainen seaduseprojektile analüüsi. See valmis 2025. aasta jaanuaris, kuid on juurdepääsupiiranguga.

Voliniku sõnul on info eelnõu edasise käekäigu kohta liikumatu ning justiitsministeeriumilt on võimatu vastuseid saada.

"Eelnõu, millega seda olukorda prooviti lahendada, on juba üle aasta justiitsministeeriumis kinni ja keegi sellest midagi ei tea, mis sellest saab. Selle kohta justiitsministeerium ei anna mingisuguseid vastuseid," sõnas Veske.

Lisaks on avalikkuses tekitanud küsimusi protsessi kaasatud väline kompetents, mille sisu on jäänud ebaselgeks.

"Meie saime teada, et õigusabibüroo Sorainen on teinud mingit sorti õiguslikku analüüsi, aga see sisu jäi meie jaoks natukene ebaselgeks, mida nad siis täpselt teinud on. Seda meile avaldatud siiani ei ole justiitsministeeriumi poolt, nii et sisuliselt ma ei oska seda kommenteerida," lausus volinik.

Veske hinnangul jääb Eesti võrdse kohtlemise poliitika hetkel poolikuks: samal ajal kui Euroopa reeglid sunnivad riiki tegema tehnilisi edusamme, püsivad ootel siseriiklikud muudatused, mis tagaksid inimestele võrdse kaitse diskrimineerimise eest.

Napib ressursse ja kindlustunnet

Ülevõetavates direktiivides sisalduvad voliniku uued ülesanded ja kohtusse pöördumise õigus, kuid kantselei mures oma võimekuse pärast neid täita. Veske sõnul on nende rahastus ebakindel ning tugineb hetkel vaid lühiajalistele otsustele.

 "See, kas me raha juurde saame päriselt, on hästi ebaselge ja ebakindel. Kuna rahastus on ka ainult aastapõhine meil praegu, siis me ei tea, milline see olukord on järgmine aasta – kas me saame piisavalt raha juurde, et inimesi juurde palgata. Seda kindlustunnet meil ei ole," lausus Veske.