"Mis puudutab tööõhkkonda, siis ma ei ütleks, et see on palju muutunud. Ikka käib õppuste planeerimine, ikka käib plaanide tegemine ja mis võib-olla kõige olulisem: ka see ameeriklaste liikumine Euroopast ära on tegelikult süsteemne protsess ja seda arutatakse samuti mitmesugustes komiteedes pidevalt. Nii et võib öelda, et siin NATO majas võib-olla ei tunne seda poliitilist pinget nii palju," ütles Luik.

Luik nentis aga, et USA presidendi Donald Trumpi väljaütlemised NATO kui pabertiigri kohta, omavad teatud mõju. Samas tõdes ta, et NATO heidutus on endiselt olemas.

"Eks see ju ikka mõjutab kõiki. Pole ju mingi saladus, et NATO üks heidutuse oluline element on just poliitiline heidutus. Ja loomulikult, nii palju kui on vähegi võimalik, tuleks kõikvõimalikku sellist retoorikat vältida. Aga teisest küljest ma kaugeltki ei ütleks, et NATO heidutusjõud on nõrgenenud, kui me vaatame kasvõi näiteks Eestit teiselt poolt. Ja mõtleme, et Eestis on praegu õppused, Kevadtorm, seal on 16 riiki, kõik NATO riigid. 12 000 meest, neljas brigaad Suurbritanniast, ameeriklased on endiselt kohal pataljoniga. Nii et kui vaadata konkreetselt näiteks Eestit, siis kellelgi ei peaks olema kahtlust, et kui Eestit rünnatakse, siis NATO sekkub," rääkis Luik.

Rääkides 5000 USA sõduri Saksamaalt ära viimisest, ütles Luik, et see ei ole nii suur asi, võrreldes sellega, et USA jätab Euroopasse toomata üle 1500 kilomeetrise tegevusraadiusega Tomahawk raketid.

"Loomulikult see pikamaa tulevõimekus, mida ameeriklased lubasid sakslastele, kui seda ei tooda, siis see on kahtlemata väga halb uudis, sest see on otsene strateegiline võime," sõnas Luik.

Luige sõnul on kõige halvem variant see, kui ameeriklased viiks Euroopast ära staapide ja kommunikatsioonisüsteemi, mille juht on USA Euroopa väejuhatus.

"Samuti on ameeriklastel staapide struktuur, mis katab kogu Ameerika õhuväe tegevust, mida jooksutatakse Ramsteini õhuväebaasist. Sinna juurde on siis haagitud kõigi liitlaste tegevus. Kui need struktuurid ära kaovad ja kui kaob ära logistiline toetus — näiteks strateegilised lennud või lennukitele kütuse õhust tankimise võimekus —, see on väga suur probleem ja muidugi me kõik loodame, et seda ei juhtu," lausus Luik.

Samuti peab Luik probleemiks seda, et Euroopa riikidel puuduvad pommituslennukid.

Luik tõdes, et USA-l on terve hulk sõjalisi võimeid, mida Euroopal ei olegi võimalik kopeerida.

"Aga kui me vaatame heidutust tervikuna, siis mis asi see heidutus on? See on ikkagi küsimus, kas vastane peab usutavaks, et NATO sekkub, kui tema peaks ründama ühte NATO riiki. Ja praegu ei ole küll ühtegi märki sellest, et sõjaline heidutus oleks kahjustatud," lisas Luik.

Siiski peab Euroopa Luige sõnul tegutsema. "Me peame paljuski ka mõtlema selle üle, kuidas me saaksime sõdida odavamalt. Kuidas me saaksime kasutada rohkem droone. Aga ka võib olla väga lihtsaid lahendusi. Näiteks maamiine, millest Euroopa kontekstis räägitakse vähe, sest kõik räägivad väga peenest uuest high-tech värgist, aga tegelikult mõned väga vanad, aga töökindlad lahendused on ka sellised, millest peaks rääkima," rääkis Luik.

Ameeriklaste NATO-st lahkumist peab Luik ülimalt ebatõenäoliseks nii poliitilises kui ka sõjalises mõõtmes. "Väga palju sellest, mis ameeriklastel Euroopas on, on ameeriklastele endale vajalik," lisas ta.

Tüli Euroopaga

Rääkides Iraani sõjaga tekkinud tülist USA ja Euroopa riikide vahel, ütles Luik, et Trump ei ole NATO poole pöördunud sooviga, et ühendus Lähis-Itta appi läheks. Samas on Trump Euroopa liitlasi süüdistanud, et nad ei ole tulnud appi.

"Tegelikult seda kunagi ei ole ju ka plaanitud mingisuguse NATO operatsioonina. Ilmselgelt selleks ei ole siin kõigi 32 riigi konsensust võimalik saavutada. Aga kust see probleem algas? See algas sellest, et ameeriklased eeldasid, et NATO riigid pakuvad oma õhuruumi ja pakuvad oma lennuvälju selleks, et Iraani operatsiooni läbi viia, ka selleks, et pommitada Iraani nendelt lennuväljadelt. Ja siin alguses tuli väga tugev eitus Euroopa riikide poolt. See on nüüd muutunud. On leitud igasugu erinevaid lahendusi, mis võimaldavad ameeriklastel tegutseda. Aga sellega jäädi päris hiljaks ja see tekitas Washingtonis palju meelekibedust," rääkis Luik.

"Kõige suurem probleem oli Diego Garcia saare kasutamine. See on strateegiliselt väga olulises kohas India ookeanis. Ameeriklased on seda alati pidanud enam-vähem oma baasiks, kuigi tegelikult juriidiliselt on see briti territoorium," lisas ta.

"Oli, mis oli. Minevikku ei saa muuta. Ma arvan, et praegu on hea, kui riigid annavad ameeriklastele sellise võimaluse, ameeriklased on meie kõige olulisemad liitlased. Ja isegi riigid, kes ei ole olnud väga toetavad ameeriklaste suhtes, on tegelikult praeguseks juba päris palju ameeriklastele vastu tulnud. Nii, et ma loodan, et see tüli siiski, kui mitte ei lahene, siis muutub vaiksemaks," lausus Luik.

"Mida ma siiski pean positiivseks uudiseks, on see, et 2025. aastal, eelmisel aastal, on kõik NATO riigid jõudnud selleni, et nad kulutavad kaks protsenti SKP-st. Mõnel on läinud see pikema aja jooksul, mõned on saavutanud selle kiiremini, aga ma arvan, et see on päris hea alus edasiliikumiseks. Ja tegelikult, kui võrrelda aastat 2024 eelmise aastaga, siis tõus oli 20 protsenti kogu NATO ulatuses. Mis on väga tubli number, ja praegu ongi niimoodi, et arvestuslikult 50 protsenti NATO kaitsekuludest tuleb Ameerika Ühendriikidelt, absoluutväärtuses reaalne raha. Ja 50 protsenti on Kanada ja Euroopa, mis on jällegi märgatav edasiminek," rääkis Luik.

Luige sõnul on Eesti ja Balti riigid USA silmis heas nimekirjas. "Kaitseminister Hegsethi puhul on see ju muutunud juba tema kõnede üheks väga oluliseks elemendiks, kus ta ütleb, et on olemas täielikud näidisliitlased, model allies, nagu ta meid nimetab, ja siis loeb nad ette. See grupp on üsna väike ja Balti riigid on alati seal sees. See on täiesti kindel, et meie tegevust on selgelt märgatud," ütles Luik.

Suhtlemine Venemaaga

Viimase aja avalduste kohta, mis räägivad võimalikust suhtlemisest Venemaaga, ütles Luik, et neid teemasid tuleb eristada.

"Üks asi on see, kui me räägime "meie", siis kes need "meie" on? Ma saan aru, et me ikkagi räägime eelkõige Euroopast, Euroopa suhtlemisest, mitte sellest, et Eesti nüüd kuidagi Moskvaga eraldi suhtleks. Mis puudutab sõjaaega, siis Euroopal on võimalus aidata Ukrainat. Näiteks praegu käivad läbirääkimised Ukraina ja Venemaa vahel, mida vahendavad Ameerika Ühendriigid. Nad teevad seda Ukraina palvel ja Venemaa palvel. Kui Euroopat keegi paluks osalema, siis me saaksime ka olla üks vahendaja, aga meid ei paluta, sellepärast et meid ei peeta Venemaa poolt selliseks jõuks. Ma arvan, et see, et me peame praegu läbirääkimisi ameeriklastega ja ukrainlastega ja proovime niimoodi oma seisukohti neile peegeldada, on praegu parim variant. Ma arvan, et siit edasi ei ole kuskile minna, sest käib sõda ja rahuläbirääkimisi saavad ikka pidada sõjapooled. Me ei saa kuidagi Ukraina eest mingeid läbirääkimisi pidada," rääkis Luik.

Luik on skeptiline ka Venemaaga suhtlemise suhtes pärast sõja lõppu. "Minu arvates on end täiesti kompromiteerinud arusaam, et istume venelastega lihtsalt niisama maha, hoiame kanalid lahti ja et see toob midagi positiivset. Seda on proovitud, see ei ole õnnestunud — me nägime seda ka vahetult enne sõda. Aga Eesti peab muidugi arvestama, et Euroopas on tohutult riigipäid, kes kavatsevad Moskvaga hakata dialoogi pidama. Eks me siis sellel hetkel peame võtma mingisuguse seisukoha sellel teemal," ütles Luik.

"Kui toimuvad mingisugused läbirääkimised, siis minu arvates on põhiline küsida: mille üle? Mille üle me läbi räägime, mis on nende läbirääkimiste eesmärk ja kuivõrd me peame tõenäoliseks, et seal on võimalik mingisugust edu saavutada? Lihtsalt abstraktne arutelu, kas Venemaaga rääkida või mitte, on minu arust mõttetu. Venemaa on agressor, sõjakurjategija, selles mõttes ei ole meil mitte millestki rääkida," sõnas ta.

Venemaa sisearengute kohta ütles Luik, et praegu tuleb Venemaalt selliseid rahulolematuse ja protestiilminguid, mis ei ole enam seotud klassikalise opositsiooniga, vaid kus inimesed, kes on neutraalsed või isegi Putini pooldajad olnud, hakkavad muutuma skeptikuteks.

"Ma usun, et väga palju sellest on seotud ka asjaoluga, et ukrainlased on saanud pikamaalöökides väga efektiivseks ja nende ulatusraadius on väga kauge. Nii et Ukraina on saanud kõige võimsamaks sõjaliseks jõuks Euroopas, kindlasti Euroopa riikide hulgas," ütles Luik.

Saatejuht Andres Kuusk küsis Luigelt ka selle kohta, kas ta sooviks kandideerida Eesti järgmiseks presidendiks.

"Ma pean ütlema, et minu tulevikuplaanides sellist kandideerimist ei ole. Ja olgem ausad, ma olen piisavalt palju poliitikas olnud, et ma võin ennustada, et arvestades poliitilisi jõude ja nende tasakaalu, valitakse kas sõltumatu kandidaat, kes ei ole ühegi partei liige — mina olen ju Isamaa liige —, või siis jätkab president Karis, kes nüüd muidugi peab ise ütlema, kas ta soovib jätkata," ütles Luik.