Haridusminister Kristina Kallas ütles, et eri aineõpetajate väärtus tööjõuturul erinev. Kui vene keele õpetajate tööpõld on üsna ahtake, siis reaalainete õpetajaid tuleb tikutulega taga otsida.

"Kuna meil on väga suur puudus matemaatika ja teiste reaalainete õpetajatest. Tööturutingimustes nende palk täna koolis ei vasta sellele palgale, mida nad saaksid väljaspool kooli oma teadmiste oskuste poolest. Kas me siis võiksime kehtestada ka MATIK-ainetele, see on siis matemaatika, informatsioon, tehnoloogia ja reaalained, siis täiendava palgakoefitsiendi," sõnas Kallas.

Ministri sõnul on küll suurendatud koolide diferentseerimisfondi, et koolijuhid saaksid ise vajadusel mõnele aineõpetajale teistest kõrgemat palka maksta. Aga kas palgaerisusi saab teha ainete kaupa, vajab laiemat arutlust, sest lisaks reaalainetele on puudus ka eesti keele ja muusikaõpetajatest.

"Tegemist on ikkagi muutusega, mis vajab ühiskonnas palju tõsisemat arutelu, et kas me hakkame diferentseerima ainete kaupa õpetajate palgamäärasid," lisas Kallas.

Tallinna reaalkooli direktor Ene Saare sõnul paarkümmend aastat tagasi Soomes nii tehti, aga hiljem tõusid ka teiste õpetajate palgad samale tasemele. Saare sõnul on alati küsimus prioriteetides.

"Kui me näeme, et see prioriteet on selline ja põleb, siis tuleb see otsus ka langetada, aga vaatame siis otsa: kas näiteks see matemaatikaõpetaja vastab kvalifikatsioonile. Kui ma otsin praegu õpetajat ja eesti keele õpetajaks tahab hakata iga inimene, kes on natukene ülikoolis käinud – mis see eesti keele õpetajaks siis tulla on. Sellist värvikirevat paletti, kes kõik kandideerivad eesti keele õpetajaks, ma pole kunagi näinud," ütles Saar.

Loo kooli juht Ants Rebane peab sellist palgaerisust ebaõiglaseks teiste õpetajate, eriti algklasside õpetajate suhtes, kes panevad matemaatikale aluse.

"Vaba tööjõuturg otsustab. Kui on väga matemaatikaõpetajat vaja, siis tuleb juurde maksta 1000, 2000 või 3000. See ei ole küsimus. See peab olema ajaliselt ja isikuliselt piiratud, mitte kõigile ja lausaliselt," selgitas Rebane.

Pelgulinna riigigümnaasium andis juba töökuulutuses teada, et matemaatikaõpetaja palk hakkab olema teiste ainete kolleegide omast suurem.

"Meie oleme avalikult välja öelnud, et kvalifikatsiooniga matemaatikaõpetaja saab meil palka 2560 eurot. See siis on enam-vähem 500 eurot kõrgem kui tavakoormusega õpetaja palk," sõnas kooli direktor Indrek Lillemägi.

Lillemäe sõnul saavad matemaatikaõpetajad nii mõnes teiseski koolis kõrgemat töötasu, ainult sellest ei räägita avalikult. Riiklikku palgaerisust ta õigeks ei pea, see peaks jääma iga koolijuhi otsustada.