"Eestis on tekkinud ootamatu pretsedent, kus IT-ettevõtjad on võtnud sõna Eesti ühe suurima sektori ja tööandja ehk metsanduse regulatsioonide teemal. Riigi pikaajaline töö leida tasakaal looduse ja inimeste vahel jõudis ideoloogilise mõjustamise tagajärjel ummikusse, mis ei ole ühiskonnale kasulik," märkis EMPL.

Tehnoloogiasektori ettevõtjad tegid varem valitsusele avaliku pöördumise metsa- ja looduskaitseseaduste muutmise menetluse peatamiseks. Pöördumises juhitakse tähelepanu asjaolule, et viimastel aastatel on metsa raiutud enam, kui on juurdekasv ja riigi enda prognooside kohaselt ei taastu majandatava metsa tagavara isegi mitte aastaks 2064.

Mõned päevad hiljem otsustas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt metsaseadusega aja maha võtta, kuna töösturite ja looduskaitsjate seisukohad metsade kasutamise ning kaitse küsimustes on jätkuvalt vastuolus.

EMPL leiab oma avalikus pöördumises, et tugeva majanduse alus on mitmekesisus.

"Metsa- ja puidutööstus loob meile otsest lisandväärtust, toetab teisi majandusharusid ning on oluline eksporditulu tooja. Põlevkivitööstus tagab endiselt juhitava elektrivõimsuse ja maksutulu ka sügavamate kriiside ajal. Ka väiksema SKP osakaaluga valdkonnad, nagu kalandus, aiandus ja HoReCa täidavad olulist rolli ning ilma nende kõikide sektoriteta ei oleks Eesti majandus terviklik ega ühiskond jätkusuutlik. Ühe sektori piiramine mõjutab laiemalt kogu väärtusahelat ja kõiki neid, kelle partnerlusest sõltume nii meie kui ka vastupidi. 

EMPL märgib, et kui IT-sektor panustab maksutuludesse eelkõige tööjõumaksude kaudu, siis metsasektor pakub tööd maapiirkondades.

"Erinevalt IT-st ei saa ega kavatse oma tegevust Eestist kolme kuuga välja viia, nagu kunagi mainis üks mainitud pöördumise autoritest. Maakasutussektorid ja eelkõige tööstused, sealhulgas need, mida IT-ettevõtted on kriitiliselt hinnanud, jäävad siia ka keerulisematel aegadel ega võta jalgu selga, et kapital mujale viia. Nad tagavad nii soojuse kui ka kõhutäie ning töökohad." 

EMPL-i arvates ei peaks IT ennast metsandusele vastandama.

"Olgugi et puidutööstus on Eesti kõige digitaliseeritum tööstus, siis oleme otsinud ja otsimas alati täiendavat IT-sektori abi, kasvõi kood/Võru käivitamisele kaasa aidates. Digitaliseerimine, andmeanalüütika ja automatiseerimine metsa- ja puidutööstuses on toonud tulu nii IT-sektorile kui ka metsa- ja puidutööstusele, mis aitasid muuta sektorit tõhusamaks, säästlikumaks ja ohutumaks."  

"Nagu meie president on tabavalt öelnud, siis oskus jääda viisakalt eriarvamusele on oluline. Eesti ärimeeste otsene ja faktipõhine suhtlus isegi eri seisukohtade puhul on olnud aastakümnetepikkune väärtus, mida tasuks hoida ka uue põlvkonna ettevõtjatel. Kui faktiline põhi aruteluks puudub, siis lastaksegi käiku emotsioonid. Emotsioonide keelt võidakse ärimaailmas käsitleda kui riigi otsustusprotsessidele suunatud mõjutuskatset. Igas sektoris on omad väljakutsed, keskendume nende lahendamisele dialoogis riigiga ning jääme oma kompetentsi piiridesse."

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit on 1996. aastal asutatud valdavalt puidu- ja metsatööstusega seotud ettevõtteid ühendav mittetulundusühing. Liitu kuulub 74 liiget, sealhulgas neli erialast haridust andvat õppeasutust.