IT-ettevõtjad tahavad metsa- ja looduskaitseseaduste menetluse peatamist
Tehnoloogiasektori ettevõtjad tegid valitsusele avaliku pöördumine metsa- ja looduskaitseseaduste muutmise menetluse peatamiseks. Pöördumises juhitakse tähelepanu asjaolule, et viimastel aastatel on metsa raiutud enam kui on juurdekasv ja riigi enda prognooside kohaselt ei taastu majandatava metsa tagavara isegi mitte aastaks 2064.
Üle 30 Eesti tehnoloogiasektori ettevõtja saatsid valitsusele kirja, et väljendada oma sügavat muret kavandatavate metsa- ja looduskaitseseaduse muudatuste pärast.
Ettevõtjate hinnangul ohustab praegune kiirustades, ilma piisava mõjuanalüüsita ja vähese kaasamisega koostatud eelnõu Eesti metsavaru pikaajalist kestlikkust, suunates jätkuvalt lõviosa tulust väliskapitalile, samas kui keskkonnakahjud ja võimalikud trahvid jäävad Eesti ühiskonna kanda.
"Me ei kasuta täna ainult majandusmetsa juurdekasvu, vaid kulutame põhivara ehk elame tulevaste põlvede arvelt," seisab kirjas. Ettevõtjad hoiatavad, et tänase raiemahu hoidmine muutub 2040.-2050. aastateks võimatuks, mis viitab praeguse mudeli jätkusuutmatusele ka metsatööstuse enda vaates. Erinevate küsitluste järgi soovib 80 protsenti inimesi Eestis metsaraie mahtude vähendamist.
Avalikus kirjas tuuakse esile Eesti puidusektori omandistruktuur: hinnanguliselt 70-75 protsenti suurima käibega puidutööstuse ettevõtetest kuulub välismaistele omanikele.
"Intensiivsest raiest tekkiv kasum liigub riigist välja, kuid looduskahju, elupaikade killustumine ja võimalikud Euroopa Liidu LULUCF "trahvid" jäävad Eesti ühiskonna kanda," märgivad IT-ettevõtjad.
Olukorda raskendab Venemaa ja Valgevene tooraine kadumine turult, mis on tekitanud tööstuses surve asendada enne Ukraina sõja algust imporditud mahtusid Eesti kohaliku metsaga, ületades sellega looduse taluvuspiiri.
Tehnoloogiasektor kritiseerib teravalt eelnõudes peituvat uut 70/30 majandusmetsa ja looduskaitse loogikat, mis seob kaitsealade pindala majandusliku kvoodiga.
"Kaitsealade koosseisu kirjeldus on ebaselge ja neid võidakse hakata omakorda vähendama selleks, et säilitada majandusmetsa osakaal. Kui looduskaitse muutub poliitiliseks ja ajutiseks, kaob pikaajaline vaade ja teaduspõhisus," hoiatavad allakirjutanud.
Pöördumisega liitusid Martin Villig, Kristjan Lepik, Kaarel Kotkas, Sten Tamkivi, Taavet Hinrikus, Markus Villig, Ahti Heinla, Tõnu Runnel, Kadri Tuisk, Triin Hertmann, Ragnar Sass, Martin Sokk, Rain Rannu, Andrus Purde, Kaspar Korjus, Anna-Liisa Palatu, Kaidi Ruusalepp, Rainer Sternfeld, Oliver Leisalu, Martin Rand, Hedi Mardisoo, Kair Käsper, Jüri Kaljundi, Katrin Liivat, Taavi Tamkivi, Märt Kelder, Kristjan Lind, Marek Kiisa, Kelly Lilles, Lars Trunin, Kristjan Maruste, Martin Tajur.
Lisatud pöördumise täistekst
Toimetaja: Urmet Kook
