Kremli propagandamasinas on rituaalid ja telekaadrid nendest rituaalidest, nagu 9. mai võiduparaad, äärmiselt olulisel kohal. Millise pildi Venemaa vägevusest seekordne paraad maalis?

Kahtlemata näitas see paraad, et Venemaa on kehvas seisus. Mis on Euroopa julgeoleku vaatest laiemalt väga tähendusrikas, on see, et Ukraina on suutnud luua endale sellise võimekuse, et suudab tõsiselt ohustada Moskvat ja sundida Venemaad piirama võidupüha tähistamist. See tähendab seda, et Ukrainal on olemas kauglöögivõimekus, mis on üks sõjalise võimekuse valdkond, kus Euroopal on selged võimelüngad.

Viimasel ajal on räägitud palju sellest, et USA on tühistanud oma varasemaid lubadusi paigutada Euroopasse kauglöögi võimekusega raketisüsteeme. See, mida Ukraina teeb, ei ole muidugi päris võrdväärne nende võimekustega, mida suudab toota tänase päeva seisuga USA. Siiski näitab see, et ka Euroopal on perspektiivi luua heidutus Venemaa suunal, mis tõsist mõju avaldab. Isegi kui ei ole enam sellist USA panust, mis on varasemalt Euroopal olnud kasutada.

Mida näitab tegelikult Iraani eile välja pakutud rahuleppe sõnastus, mille Donald Trump lükkas tagasi, öeldes, et ta ei loe seda isegi lõpuni, et see on vastuvõetamatu. Kas Teheranil tundub olevat kiire rahu sõlmimisega?

Tundub, et Teheran on praegu see, kes protsessi kontrollib. Trump on seisus, kus tal ei ole tegelikult väljapääsuvõimalust sõda lõpetada sellisel moel, et ta saaks öelda, et on saavutanud midagi nendest eesmärkidest, mis algselt püstitas. Ainuke moodus, kuidas ta saaks Iraanile oluliselt survet tugevdada, oleks maavägedega Iraani sisse minek. Aga seda ta kindlasti teha ei soovi. Iraan teab väga hästi, et ta ei soovi seda teha. Muud vahendid on USA juba ära proovinud ja Iraan on väga visalt suutnud neile vastu seista.

Donald Trump on Iraaniga hädas. Meenutab see varasemaid sõjakäike ajaloost, millest Trump lubas tingimata hoiduda ning millest ta oma valimiskampaanias nii kirglikult rääkis?

See Iraani-vastane operatsioon ongi kõige üllatuslikum käik Trumpi puhul. Sellest räägitakse palju, kuidas Trump on heitlik, ennustamatu, aga näiteks Venemaa suhtes ei ole ta tegelikult nii väga ennustamatu olnud, sest talle on alati Venemaa ja Vladimir Putin meeldinud.

Iraani operatsiooni puhul ta ikkagi tegi midagi sellist, mida ta kindlalt lubas mitte teha. Selle tagajärjel on väga selgelt Trumpi populaarsus USAs langenud ja tõesti, ta on sattunud väga keerulisse seisu.

Tundub, et praegu käib kurnamissõda. See on juskui ka Valge Maja taktika, et tekitada majandusblokaad Hormuzi väinas Iraanile. Kelle kasuks või kahjuks see tegelikult mängib?

Seda ongi natuke keeruline hinnata, et kumb lõpuks kauem vastu peab. Praegu Iraan peab veel vastu. Loomulikult on blokaadil väga valus hind Iraanile. Aga Iraani režiim ilmselt loodab selle peale, et suudavad tekitada USA-le ja maailmamajandusele nii palju kahju, et USA-l tekib kiiremini tungiv vajadus konflikt lõpetada, ilma, et Iraan oleks sunnitud mingeid olulisi järeleandmisi tegema.

Kuidas ikkagi loevad seda olukorda praegu Moskva ja Peking? Arvestades, et Donald Trumpil seisab ees Hiina riigivisiit, mis viimati toimus 9 aastat tagasi. Kasutades Trumpi enda väljendit: milliste kaartidega ta täna Pekingisse sõidab?

Trumpi Hiina visiit on tõesti väga oluline sündmus praeguse maailmapoliitika kontekstis. See kohtumine näitab siis järgnevatel päevadel milline on hetkel jõudude tasakaal Hiina ja USA vahel, kes on kaks maailma juhtivat konkureerivat suurriiki.

Trump ise on rääkinud G2-st ja tundub, et Hiina on see, kes on nüüd osaliselt Iraani sõja tagajärjel oma positsiooni vähehaaval tugevdanud. Ta teeb seda väga sellise pika vaatega tulevikku. Siin on erinevad valdkonnad, eelkõige tehnoloogia valdkonnas toimuv konkurents, kus Hiina visalt edasi liigub ja üha rohkem muutub tõesti võrdväärseks rivaaliks USA-le. Siis on ka küsimus laiemas globaalses mõjus.

USA globaalne maine ja mõju on viimastel kuudel tugevalt kannatada saanud ka USA liitlaste silmis. USA usaldusväärsus liitlasena on väga tugevalt kannatada saanud. Praegu jägivad eriliselt murelikult Trumpi kohtumist USA liitlased Aasias. Nad on mures sellepärast, et mõtlevad, kas Trump võib seal teha mingeid järeleandmisi Hiinale, lootuses saada Hiina poolt mingit toetust Iraani sõja lõpetamiseks.

Kui palju Trumpil Hiina toetust vaja on, milline see Pekingi jõuõlg tegelikult Teherani üle on? On teada, et Hiina sõltub suurel määral Iraani naftatarnetest, mis praegu seisavad. Millist vahetuskaupa võib seal ette kujutada?

Selle võib pöörata niipidi, et Hiinal on mõju justnimelt seetõttu, et nad on Iraani nafta kõige suurem ostja. Iraan vajab Hiinat partnerina tegelikult rohkem, kui Hiina vajab Iraani, sest nad on väga oskuslikult oma energiaallikad mitmekesistanud. Nii et kui Hiinal on soovi, siis ma arvan, et ta suudab küll Iraani mõjutada.

Hiina vaatest, ma arvan, on päris keeruline leida tasakaalupunkti: ühelt poolt Hiinale on kasulik, et sõda Iraanis venib, kuna see nõrgestab USA-d ehk Hiina kõige olulisemat vastast. Samas Iraani sõja negatiivne mõju maailmamajandusele ja regionaalsele stabiilsusele on kindlasti midagi sellist, mis ka Hiinat kahjustab ja tekitab muret. Kuskil tuleb see punkt, kus Hiinal võib ka tekkida soov ikkagi aidata kaasa sõja lõpetamisele.

Kes on tugevamas positsioonis nende läbirääkimiste eel, mis Pekingist tõenäoliselt aset leidma hakkavad? Donald Trumpi eestvedamisel peetud suure tariifisõja hoog on raugenud. Pekingist me väga jõulisi avaldusi selle kohtumise eel kuulnud ei ole. Kellel on siin rohkem võita ja kaotada?

Hiina võib rahulikumalt minna sellele kohtumisele ootuses, et võib-olla USA on valmis näiteks Taiwani küsimuses tegema mingeid järeleandmisi, mida Hiina on aastaid soovinud. Praegu ei ole viiteid sellele, et USA oma positsiooni Taiwani küsimuses muudaks. Trumpi varasematest seisukohtadest on siiski selline mulje tekkinud, et tal võib-olla on selleks valmisolek. Hiinal ma niisiis arvan, on siin pigem võita. USA loodab võita Hiina toetust eelkõige Iraani sõja lõpetamiseks, aga nad oskavad selle eest kindlasti küsida hinda.

Kui palju määrab USA välispoliitikat bensiini ja diisli hind USA bensiinijaamades?

See on muidugi üks kõige olulisemaid tegureid, mis mõjutab Trumpi populaarsust. Just sellepärast on Trumpil ikkagi tungiv vajadus liikuda mingi lahenduse suunas Iraanis. Vahevalimised sügisel lähenevad. Populaarsus on rekordiliselt madal ja väga paljud ameeriklased on Iraani sõja hukka mõistnud ning kannatavad selle majanduslike tagajärgede all.

Ungaris astus uus valitsusjuht Peter Magyar ametisse. Millised pidurid Euroopa Liidul nüüd võimuvahetusega Budapestis maha võetakse? Kas siin on õhus olnud natukene liiga palju optimismi, millise suure nii-öelda renessansi või muutuse see Euroopa Liidus kaasa toob või tegelikult ongi see võtmefaktor, mis pöörab nüüd Euroopa Liidu uuele helgele tulevikuteele?

Ma usun, et Euroopa Liidul ja Ukrainal on põhjust rõõmustada selle võimuvahetuse üle Ungaris küll. Eriti seetõttu, et see näitab, et Euroopa Liidus ikkagi demokraatia töötab - võim võib vahetuda valimiste tulemusel isegi sellises riigis, kus see oli juba väga tsentraliseeritud. Loomulikult Ukraina jaoks see juba vahetult andis positiivseid tulemusi. Euroopa Liidu toetus Ukrainale jätkub ja laienemisprotsess saab jälle edasi liikuda. Laienemine väga keeruline teema ja keegi ei arva, et nüüd Ungari võimuvahetuse tagajärjel Ukraina saab kiiresti Euroopa Liidu täisliikmeks. Aga siiski, nüüd on võimalik edasi minna.