USA on juba mõnda aega vaaginud oma Euroopa vägede ümberpaigutamist, kuid Poola rotatsiooni tühistamine oli vaatamata sellele tõeline pauk ja ehmatus. Otsuse tagamaid ja üksikasju ei teadnud isegi enamik Pentagoni ametnikest, rääkimata poolakatest.

"Me kuuleme tugevaid poliitilisi sõnumeid, mis tulevad tihtipeale üllatusena isegi nendele, kes näiteks USA-s Pentagonis töötavad, ja siis alles hakkab arutelu, kuidas poliitiline deklaratsioon tegelikult ellu viiakse, mis on plaan, mis on ajakava. Selles osas on palju ebaselgust ja kogu küsimus – millises tempos, kuidas USA kavatseb oma vägesid Euroopas vähendada – mingit plaani ei ole ju esitatud," lausus rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Kristi Raik.

Ameeriklased teatasid veidi varem, et Saksamaalt tõmmatakse välja 5000 sõdurit. Nüüd on õhus küsimus, kas Poola suundunud väed on sellele arvule lisaks või hoopis selle osa? Võib-olla tehti Saksamaa otsus lihtsalt ära Poolas.

"Põhimõtteliselt on rotatsiooni tühistamine USA-le palju odavam, kui viia välja need Euroopa väed, mis on siia alaliselt paigutatud. Sellel on ka väiksem mõju NATO kaitseplaanide ellu viimisele. Samas tekitab küsimusi selle otsuse viis. Seda ei ole Euroopa liitlastega koordineeritud. See tuleb üllatusena pea kõigile. Keegi ei mõista üksikasju ega tagajärgi. Seega võib otsus kahjuks veelgi süvendada lõhet ja usalduse puudust atlandiüleste liitlaste vahel ja see rõõmustab ainult Vladimir Putinit," lausus NATO endine pressiesindaja Oana Lungescu.

"Ma ei ole selle vastu, et eurooplased teeksid rohkem. Nad peaksidki. See aga kahjustab USA-d, sest inimesed ei usalda meid enam. Neil pole kindlust, et meile saab toetuda. Meie liitlased hakkavad kahtlema. Kasvab risk Venemaa valearvestuseks, kuid nad mõtlevad, et USA ei hooli Euroopast," ütles USA Euroopa vägede endine juht Ben Hodges.

Poola vaeslapse rolli jätmine oleks aga eriti valus kõrvakiil.

"Miks vähendab USA vägesid Poolas, mis on olnud kaitsesse panustamise musternäide ja nõustunud Washingtoniga enamjaolt ka poliitiliselt? See on ebaloogiline ja väga raske mõista," nentis Lungescu.

Endiselt pole ka täielikult välistatud, et Saksamaalt lahkuvate sõduritega täidetakse Poola tühimik.

"Pentagoni matemaatika järgi võivad nad niiviisi saada au nii Saksamaa vägede vähendamise kui ka rotatsiooni tühistamisega seotud kärpe eest. Võib-olla on plaan selline, aga see tekitab tohutut segadust ja ebavajalikku kulu," ütles Hodges.

"See on vaid 14 protsenti Saksamaal paiknevatest USA vägedest, nii et otsus on pigem sümboolne. Sellel pole erilist mõju riigi julgeolekule. Sümboolselt on see aga märk Saksamaa ja USA julgeolekusuhete halvenemisest," lausus Müncheni Bundeswehri ülikooli professor Carlo Masala.

Palju tõsisemaks ohuks peetakse ameeriklaste hiljutist otsust jätta Saksamaale paigutamata Tomahawki pikamaarakettidega ja Dark Eagle ülehelikiirusrakettidega varustatud pataljon.

Raketipuudus paneb kaitseeksperti Carlo Masalat aga vähem muretsema, kui nende paigutamata jätmise võimalik taust. USA sõjapidamine haarab maad, merd, õhku, kosmost ja küberit ehk rünnaku korral hoitakse kõik domeenid avatuna. Seetõttu on vaja ka süvalöögivõimekust.

"Kui süvalöögivõimekust ei tooda enam Euroopasse, siis kas see on märk, et USA on põhimõtteliselt eemaldumas oma põhirollist, milleks on NATO vägede ühendamine," ütles ta.

"Me oleme NATO-s nii mõnelgi juhul sõltuvussuhtes. Me sõltume USA tuumaheidutusest. Peame kasutama nende luureinfot. Neil on kosmosevõimekus, mida meil Saksamaal pole. Mitu meie sõjaväeplatvormi kasutab USA tehnoloogiat. Seega pole hea mõelda NATO võimekusest Euroopas ilma meie USA sõpradeta, aga saame kindlasti vähendada sõltuvust USA toodetest," lausus Bundestagi riigikaitse komisjoni esimees Thomas Röwekamp (CDU).

Iseseisvust otsitakse ka poliitiliselt. Viimasel ajal on Euroopas aina rohkem räägitud otsekõneluste alustamist Venemaa juhi Vladimir Putiniga. Röwekampi arvates oleks see aga mõttetu. Samuti ei toeta ta kristlike demokraatide koalitsioonipartneri sotsiaaldemokraatide seast kõlanud mõtet saata läbirääkijaks endine liidukantsler Gerhard Schröder.

"See on väga halb mõte, sest ta on Vladimir Putini sõber. Ta pole kindlasti õige inimene läbirääkimisteks, rahuprotsessiks või vaherahu saavutamiseks," märkis Röwekamp.

Pühapäeval ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, et Venemaa on valmis taastama dialoogi Euroopaga, kuid ei soovi suhelda liidu välispoliitikajuhi Kaja Kallasega.