"Vabandame Eesti ja kõigi meie Balti sõprade ees selliste ettenägematute intsidentide pärast. Oleme teinud ja teeme jätkuvalt tihedat koostööd oma spetsialiseeritud institutsioonidega, et jõuda iga juhtumi tuumani ja otsida võimalusi nende ärahoidmiseks, sealhulgas meie ekspertrühmade otsese kaasamise abil," kirjutas Ukraina välisministeeriumi kõneisik Heorhii Tykhyi sotsiaalmeedias.

"Kinnitame veel kord, et vastupidiselt Venemaa propagandaväidetele ei ole ei Eesti, Läti, Leedu ega Soome kunagi lubanud kasutada oma õhuruumi rünnakuteks Venemaa vastu. Samuti ei ole Ukraina kunagi sellist luba taotlenud," lisas ta.

Välisministeeriumi kõneisiku sõnul suunab Venemaa Ukraina droone Balti riikidesse elektroonilise sõjapidamise abil. "Ja Moskva teeb seda sihilikult, koos intensiivistatud propagandaga," sõnas ta.

"Ukraina teostab oma õigust enesekaitsele vastavalt ÜRO põhikirja artiklile 51. Meie õiguspärased sõjalised sihtmärgid asuvad Venemaal ja me kasutame nendeni jõudmiseks Venemaa õhuruumi. Venelastel ei ole õigust süüdistada Ukrainat, Balti riike ega Soomet oma tegude tagajärgedes ja laiemalt oma agressioonisõjas. Oleme tänulikud oma partneritele Eestis, Soomes, Lätis ja Leedus nende toetuse ja solidaarsuse eest," seisis välisministeeriumi avalduses.

Balti õhuturbemissiooni Rumeenia hävitaja lasi teisipäeva lõuna paiku Kesk-Eestis alla Eestisse sattunud drooni. Droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas Kablakülas asuva põllu äärde.

Ukraina droonid on Eesti õhuruumi jõudnud ka varem, ent siis neid alla ei lastud. Viimati saatis kaitsevägi ohuteavituse välja 3. mail, toona Võrumaale ja Ida-Virumaale.

Droonihoiatuse andis teisipäeval välja ka Läti.