Platvormil rahvaalgatus.ee on algatatud petitsioon, mis nõuab, et laste vastu suunatud seksuaalkuriteod ei aeguks ja et väärkohtlejatelt nõutaks riiklikult välja hüvitis ohvritele kannatuste tekitamise eest.

Praeguse karistusseaduse järgi aegub selline kuritegu, mis liigitub teise astme kuriteoks, kümne aasta möödudes.

Karistusseaduse järgi on ka olemas kuritegusid, mis ei aegu. Need on süütegu inimsuse vastu, sõjasüütegu ja süütegu, mille eest on ette nähtud eluaegne vangistus. Sellesse nimekirja soovivad rahvaalgatusega ühinejad lisada ka lastevastased seksuaalkuriteod.

Tänaseks on petitsioon kogunud üle 13 000 allkirja ning kuigi algatusele saab allkirja anda selle aasta lõpuni, on sel juba piisavalt signatuure, et teemat arutataks riigikogus.

Variante on kaks: kas aegumatu või 30-aastase kehtivusega kuritegu

Sotsiaaldemokraat Andre Hanimägi sõnul on kindel fakt, et lastevastase seksuaalkuriteo aegumise tähtaega tuleb tõsta.

"Euroopa Liit on juba ühiselt otsustanud, et need kuriteod peavad olema pikema aegumistähtajaga. Siiamaani on siis see kompromiss olnud 30 aastat," sõnas Hanimägi.

See, kas kuritegu peaks olema aga aegumatu, on Hanimägi sõnul kahetine küsimus.

"Tõepoolest on olnud erinevaid argumente ühele ja teisele poole. Selge on see, et ka erinevad uuringud näitavad, et tegelikult ohvrid julgevad alles tulla välja keskmiselt 27–28 aastat hiljem," ütles Hanimägi ning lisas, et üks on kindel – kehtivat seadust tuleks muuta.

Sotsiaaldemokraadid oleks Hanimägi sõnul valmis toetama nii 30-aastast kui ka aegumatut varianti. Jutt sellest, et aegumatu kuritöö puhul ei ole asitõendid kättesaadavad, poliitiku sõnul ei päde.

"Ega 30 aastaga siis ei ole ju väga vahet. Tõenäoliselt on seesama olukord nii või naa," selgitas Hanimägi.

Isamaa juht Urmas Reinsalu leidis, et tegemist on küsimusega, mida tuleb arutada. Iseasi on, kas õige tee oleks jätta kuritegu aegumatuks või 30-aastase tähtajaga.

"Ma arvan, et nendes roimades on küsimusi ka karistusmäärasid puudutavates seadustes," sõnas Reinsalu, kuid lisas, et kõigepealt peab kuulama õigusekspertide arvamusi mõlemas küsimuses.

Keskerakonna fraktsiooni juhi Lauri Laatsi sõnul saadab 13 000 allkirjaga rahvaalgatus riigikogule tugeva signaali. Tema sõnul on aga 30-aastane aegumine poolik lahendus.

"Ohver ei peaks kaotama õigust õigusele ainult seetõttu, et trauma töötlemine võtab kauem aega," leidis Laats ERR-ile saadetud vastuses.

Asi on arutelus ka seoses Euroopa Liidu direktiiviga

Eesti 200 fraktsiooni juht Toomas Uibo ütles, et samateemalised arutelud on juba õiguskomisjonis käimas ning tema sõnul saab küsimuses loota erakonnaülesele üksmeelele.

"Ka Epsteini failide juhtum on näidanud, et nii lühikese ajaga need asjad välja ei tule ning vahel võib aega minna lausa mõnikümmend aastat," sõnas Uibo.

Uibo sõnul loodab tema, et muudatused seadustikus tehakse juba sel aastal, ent täpsem tempo sõltub õiguskomisjonist, kes teemakohaseid ettepanekuid tegema hakkab.

Ka peaministripartei Reformierakonna fraktsiooni juht Õnne Pillak sõnas, et teema on praegu eriliselt aktuaalne ning on juba õiguskomisjonist läbi käinud.

Nimelt on töös samateemaline Euroopa Liidu direktiiv, millega soovitakse eelmainitud kuritegude puhul määrata aegumiseks 30 aasta pikkune periood.

"Samas, mida pikem see periood on, seda parem," leidis Pillak ning lisas, et tihtipeale keskendutakse laste ahistamise kaasustes kurjategijale, mitte kannatanule ning see pole õige.

Õiguskomisjoni seisukohad on nüüdseks ka Euroopa Asjade Komisjonile edastatud ning Eesti arvamused direktiivi kohta peavad Pillaku sõnul edastatud olema 4. juuniks.

Helme sõnul keskendutakse valedele asjadele

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimehe ja fraktsiooni juhi Martin Helme sõnul näitab tuhandete allkirjadega eelnõu, et lastekaitsega seotud küsimustes on kodanike valulävi ületatud. EL-i direktiiv on tema sõnul aga jama.

"Minu arust on tegemist kommunikatiivse võttega, kus selle asemel, et tegeleda päris probleemidega, valitakse mingi väike detail," sõnas Helme, kuid lisas, et kui kuriteo aegumist tahetaks riigikogus 30 aasta peale viia, siis saaks arvestada ka EKRE häältega.

Lisaks kritiseeris Helme tema sõnul ametisoleva valitsuse lastekaitset puudutavaid otsuseid, mis tema sõnul muutis näiteks lasteahistajate registri haridusasutustele raskemini kättesaadavaks.