Teisipäeval tuli uudis, et Tõnis Sildaru mõisteti omastamises süüdi. Temalt mõisteti välja varaline kahju üle 200 000 euro ning määrati kaks aastat tingimisi. Kas see oli kohtuotsus, mida oodati või kardeti?

Ühelt poolt jah, sest süüdistused olid teada ja kui need osutuvad kohtu hinnangul tõeseks, siis on ka paragrahvid ja sellega seotud karistused teada. Seega midagi üliüllatavat siin ei ole. Arusaadavalt on see väga laetud juhtum, mida võis näha ka massilisest meediakohalolekust kohtusaalis.

Jutt käib tegelikult ainult rahast, aga protsess on kestnud nii pikalt, et paljudel on väga raske mõista, miks ja mille üle täpselt kohtus vaieldi või õigupoolest, mille põhjal kohus sellise otsuse tegi?

Esiteks tuleb teha vahet, et praegu on tegemist kriminaalmenetlusega. Lisaks on varasemalt olnud pere sees ka erinevaid tsiviilvaidlusi, mis puudutasid varasid. See kriminaalmenetlus algas mälu järgi 2020. aastal ning puudutas siis kehalist väärkohtlemist ja rahalisi küsimusi. Rahaliste küsimuste osas langetati täna otsus.

Kehalise väärkohtlemise poolt küll uuriti, aga see lõpetati juba varem ära, sest juhtumid olid sõna sõna vastu ning vähemalt osaliselt aegunud.

Tänase otsuse puhul on tähelepanuväärne ka see, et ühel hetkel pakkus prokuratuur Tõnis Sildarule, et lõpetame asja oportuniteediga. See tähendab, et kuritegu ja karistus ei lähe talle kirja – ta peab küll süüd tunnistama, aga märget ei jää. Ta loobus sellest ja täna nägimegi esimese astme kohtust sellist otsust. Tuleb alla joonida, et see otsus ei ole jõustunud ja neil on õigus edasi kaevata.

Ei ole teada, kas nad kaebavad edasi või mitte. Ka Tõnis Sildaru ütles intervjuus, et nad ise veel ka ei tea, kas kaebavad otsuse edasi. Mida sinu kogemus ütleb – see on muidugi kristallkuuli pealt ennustamine, aga kas see kohtuprotsess jätkub?

Saan siin toetuda natuke kõhutundele, aga ka sellele, kui pikk see – lubage nimetada – seebiooper on olnud ning kui vihameelne ja konfliktne on osapoolte vaheline suhe. Millegipärast arvan, et järeleandmist siin ei tule. Kahtlustan, et see ei ole läbi ja kardan, et nad kaebavad edasi.

Kuidas võib seda kohtuotsust võtta Tõnis Sildaru seisukohalt? Jutt käib tegelikult ainult ühest osast rahasummast, mille Tõnis Sildaru on oma tütre treenimise ja õpetamise käigus teeninud. Jutt ei käi sugugi kogu rahast ning nagu ma aru saan, on see tegelikult väiksem osa.

Tõnis Sildaru mõisteti esimese astme kohtus süüdi suures ulatuses omastamises. Prokuratuuri süüdistus oli summas natuke üle miljoni euro. Siin tuleb teha vahet, et see on number, mille prokuratuur süüdistuses nimetas. Mida selles kriminaalasjas kannatanud, eeskätt Kelly Sildaru, tsiviilhagi korras kriminaalasja juures nõudsid, oli 211 000 eurot ja see mõisteti neile ka välja. Tuleb teha vahet, et kuigi prokuratuur rääkis alguses üle miljoni euro kõrvaldamisest alaealise lapse seljatagant, siis hetkel veel jõustumata otsusega mõisteti reaalselt välja 211 000 eurot.

Miks see nii läks? Miks miljonist sai 211 000 ?

Konkreetselt sellele peab vastama Kelly Sildaru esindaja. Minu parima arusaamise järgi on see number, mida nad küsima läksid. Nii palju kui ma nendega suhtlemisest ja avalikest intervjuudest tean, pidasid nad seda hästi tõendatuks ja sisuliselt põhjendatuks – nad ei aja justkui pilli lõhki. See on Kelly Sildaru ja tema ema Lilian Talvingu leeri seisukoht.

Kas kohtuprotsessi käigus on keegi ka tagasisamme teinud? Me oleme näinud avalikkuse ees tõesti väga tugevate emotsioonidega laetud võitlust. Kas on toimunud mingisugune suhete paranemine, leppimine või mõistmine, või absoluutselt mitte?

Kui seda on olnud, on see jäänud praktiliselt märkamatuks. Tõde on see, et tegemist on ülikeerulise juriidilise ja rahalise suhtepuntraga. Siin ei ole ainult sponsorraha, vaid ka toetusrahad, erinevad kontod ja juriidilised kehad. Midagi on vahepeal nende vaidluste käigus justkui hea usu märgiks tagasi kantud, aga vaadates, kuidas vaidluse kestel on üksteise peale tehtud kuriteoteateid ja kujundatud avalikku arvamust erinevate postituste kaudu, siis mina kahjuks erilisi leppimise märke ei näe.

Saan aru, et karistuse juurde kuulub ka see, et Tõnis Sildaru peab katma nii enda kui ka Kelly Sildaru õigusabikulud?

Just. Praegu oli suures ulatuses omastamises süüdimõistmine, millega kaasnes kaheaastane tingimisi karistus kaheaastase katseajaga. Sellele lisaks on rahaline mõõde ehk õigusabikulude pool. Tõnis Sildaru on pidanud jooksvalt enda õigusabikulusid kandma suurusjärgus 90 000 eurot ja tänase kohtuotsusega lisandus sinna üle 90 000 euro Kelly Sildaru õigusabikulusid.

Kas see kohtuotsus tundub õiglane?

Kes olen mina ütlema... Ma lihtsalt juhin tähelepanu, et kui me 2021. aastal tegime "Pealtnägijas" loo, kus Kelly Sildaru tuli välja perevägivalla poolega, siis vähesed täna mäletavad, et juba toona oli selles erakordselt vastuolulises loos sees ka rahaline mõõde. Kaugeltki kõik ei olnud nõus, et sellest tuleks avalikult rääkida, aga juba siis kerkis küsimus, kuivõrd võib lapsevanem oma väga eduka ja suurt raha teeniva sportlasest lapse rahadega ringi käia.

Praegu me räägime sellest ainult Sildarude suusapere kontekstis, aga siin on ikkagi üksjagu õppetunde. Sellised spordiperekonnad, kus treeneri ja vanema jooned hägustuvad ning laps on võib-olla pere suurim sissetulekuallikas, ei ole ju ainus näide. Siit on laiemalt õppida.

Kuidas see tegelikult on – kui sportlane teenib ühel hetkel miljoneid, siis kelle raha see on? Vaatamata sellele, et sportlane on alles laps või alaealine, on see ikkagi tema raha ja isale ei kuulu sealt mingit osa? Või siiski kuulub? Kuidas seda kõike hinnata?

Seda juhtumit eristabki teistest see, et kui oleks täiskasvanud sportlane, siis seal oleksid selged lepingulised suhted ja mänedžeri-treeneri roll. Siin aga asetub kõik perekonnaseaduse raamistikku. Antud juhul oli isa nii treener, majandaja kui ka investeerimisotsuste tegija. Ühel hetkel lisandub sellesse dünaamikasse noorem vend, kes hakkab ka teataval määral raha teenima, aga vajab oma sportlastee jaoks samuti rahalisi investeeringuid. Kuna tegemist on rohkem perejuhtumiga, ei pruugi see täiskasvanud sportlaste teemat isegi niivõrd puudutada.

Kujutan ette, et selliseid situatsioone on praktiliselt võimatu ennetada. Sellised asjad võivad elus ette tulla ja inimesed võivad osutuda selleks, kelleks nad võivad osutuda – kui nüüd diplomaatiliselt väljendada.

Ma joonin veel kord alla, et tegemist on jõustumata kohtuotsusega ja lõplikult ei saa mustvalgeid hinnanguid anda. Aga see, milles Tõnis Sildaru süüdi mõisteti, oli see, et Kelly Sildarul kui alaealisel lapsel olid eraisikuna erinevad sponsorlepingud ja toetused, mis laekusid Kelly Sildaru kontole. Sealt isa, kes sai alaealise lapse nimel tehinguid teha, tõstis neid rahasid edasi erinevatesse juriidilistesse kehadesse ja seotud osapooltele ning muuhulgas võttis ainuüksi sularahana välja üle poole miljoni euro. See annab juba ainest mitmeteks küsimusteks – kellel on vaja lapse arvelt pool miljonit sularahas välja võtta?