Teherani pealäbirääkija Mohammad Bagher Ghalibaf ja Iraani välisminister Abbas Araghchi esitasid vastava ultimaatumi Dohas peetud kohtumistel Katari ametnikega, kirjutab The Telegraph.

Iraani esindajad rõhutasid, et riik ei allkirjasta ühtegi lepet enne, kui vastastikuse mõistmise memorandumi avalikustamisel kantakse üle pool külmutatud varadest – 12 miljardit dollarit. Ülejäänud summa tuleb vabastada järgneva 60 päeva jooksul.

"Me nõuame, et külmutatud varad vabastataks kohe, mitte tulevikus," ütles üks läbirääkimistega kursis olev Iraani ametnik. "Ilma blokeeritud raha üle kandmiseta ei ole läbirääkimised võimalikud."

Lehe teatel hoiatati USA president Donald Trumpi, et leppega nõustumine võrduks Iraani režiimi premeerimisega ning maksmisega sõja lõpetamise eest.

Külmutatud varad, mille vabastamist Iraan nõuab, hõlmavad nafta- ja gaasimüügist saadud tulu. Seda raha on USA sanktsioonide tõttu aastaid välispankades hoitud. Iraani külmutatud varade koguväärtus, mis koosneb peamiselt sularahast, kuid hõlmab ka kinnisvara, ületab 100 miljardit dollarit.

Vahendeid hoitakse peamiselt Lõuna-Koreas, Kataris, Iraagis, Jaapanis, Luksemburgis, Bahreinis, Türgis ja Saksamaal. Rahvusvahelised panganduspiirangud muutsid Iraani vahendite kodumaale toomise USA rahandusministeeriumi reeglite tõttu ebaseaduslikuks.

Raha vabastamiseks peaks Washington tõenäoliselt tühistama sanktsioonid, tagama välisriikide valitsuste koostöö ning looma mehhanismi, mis välistaks vahendite kasutamise tuumaprogrammi taastamiseks või varivägede rahastamiseks.

Läbirääkimistesse kaasatud Pärsia lahe piirkonna allikas kinnitas The Telegraphile, et osapooled arutavad keerulise mehhanismi loomist, et vältida raha jõudmist otse režiimi kätte.

Miljardite väärtuses varade ülekanne enne Iraani allkirja tuumaprogrammi püsivale piiramisele oleks aga Trumpi toetajatele raskesti vastuvõetav.

Trumpi liitlased peavad seda sammu de facto preemiaks režiimile, mis on Hormuzi väina sulgemisega kogu maailma pantvangis hoidnud.

Varadest on saanud peamine komistuskivi kõnelustel, mille eesmärk on lõpetada 40-päevasele Iraani-USA sõjale järgnenud kuudepikkune vastasseis.

Iraani allikate sõnul takerdub Pakistani ja Katari vahendajate koostatud 14-punktilise memorandumi arutelu seni, kuni rahaga seotud küsimust ei lahendata.

Uudisteagentuuri Fars andmetel nõustus Washington varem põhimõtteliselt osa varasid vabastama, kuid taganes hiljem rakendamise üksikasjadest. Agentuuri tsiteeritud allikate sõnul on "Ameerika ajalooline komme lubadusi murda" muutnud Teherani ettevaatlikuks, mistõttu keeldutakse ilma konkreetsete garantiideta edasi liikumast.

Katari vahendustegevus on väidetavalt toonud kaasa edusamme tehnilistes küsimustes, kuid Iraani läbirääkijad ei pea midagi lõplikuks enne raha reaalset laekumist.

Nõudmise taga on Iraani kogemus 2015. aasta tuumaleppega, millest Trumpi administratsioon ühepoolselt taganes ning kehtestas sanktsioonid hoolimata sellest, et Teheran tingimusi täitis, külmutades seeläbi taas kord juba vabastatud varad.

Iraani ametnikud viitavad sellele intsidendile sageli, põhjendades, miks nõutakse tulevaste sanktsioonide leevendamise asemel kohest ja kontrollitavat ülekannet.

Naftahinnad tõusid teisipäeval tagasi 100 dollarini barreli kohta, mida soodustas jätkuv ebakindlus väina taasavamise ümber.

CNN-i andmetel pidi Trump esialgsete plaanide kohaselt oma valitsuskabineti kolmapäeval Camp Davidis kokku kutsuma, kuid kohtumine viidi üle Valgesse Majja. Kohtumisel teavitatakse presidenti sõja viimastest arengutest ning arutatakse edasisi samme.

Trumpi endine riikliku julgeoleku nõunik John Bolton ütles CNN-ile, et president tundub kokkuleppe saavutamise nimel "silmnähtavalt meeleheitel", mis viitab võimalusele, et Trump on valmis suuremateks järeleandmisteks, kui tema avalikud sõnavõtud mõista annavad.

USA välisminister Marco Rubio avaldas esmaspäeval lootust, et lepe sõlmitakse paari päeva jooksul, kuid ei täpsustanud, kas Washington rahuldab Iraani rahalised nõudmised.

Ultimaatum esitati olukorras, kus relvarahu pandi taas proovile. USA väed avasid Hormuzi väinas tule Islamirevolutsioonilise Kaardiväe (IRGC) paatide pihta, keda Washington süüdistas meremiinide paigaldamises Bandar Abbasi lähistel.

USA väejuhatus teatas, et tegutses Ühendriikide sõdurite kaitseks, ja nimetas rünnakuid vajalikuks, et säilitada navigatsioonivabadus.

Iraan lükkas ameeriklaste selgituse tagasi. IRGC teatas oma avalduses, et USA rikkus relvarahu ning Teheran jätab endale "seadusliku ja kindla õiguse" vastulöögiks.

IRGC väitis, et tulistas alla USA MQ-9 drooni ning avas tule F-35 hävituslennuki ja teise drooni pihta, mis sisenesid väidetavalt Iraani õhuruumi. Pentagon pole neid väiteid kinnitanud.

Hiina kutsus osapooli üles vaoshoitusele ja diplomaatiaga jätkamisele. Pekingist on saanud potentsiaalne leppe käendaja. Väidetavalt soovivad Pakistani vahendajad Hiina kaasamist, et tagada usaldusväärsus, mis Washingtonil Teherani silmis puudub.

Iraani tingimused laiemaks rahuleppeks hõlmavad sõjategevuse lõpetamist kõigil rinnetel – eriti Liibanonis –, kõigi sanktsioonide tühistamist, raha vabastamist, sõjakahjude hüvitamist ja Iraani suveräänsuse tunnustamist Hormuzi väina üle.

USA tingimuste kohaselt ei maksta Iraanile sõjakahjutasu. Lisaks nõutakse riigilt 450 kilogrammi mahus 60-protsendiliselt rikastatud uraani loovutamist, vaid ühe tuumarajatise säilitamist ning relvarahu sidumist edasiste läbirääkimistega.

Iraani karmi liini pooldajad saboteerivad rahukõnelusi

The Telegraph kirjutab, et Iraani parlamendi ja sõjaväe karmi liini pooldajad teevad kõik endast oleneva, et igasugune lepe USA-ga nurjata. 

Islamivabariik tugineb põhimõttele, et valitud institutsioonid alluvad rahva poolt valimata kõrgeimale juhile, kellele kuulub viimane sõna kõigis strateegilistes küsimustes. Selline võimukoondumine toimis ajal, mil Ali Khamenei seda 36 aastat teostas. Tema pojal Mojtaba Khameneil aga sellist kontrolli pole.

Ebakindlust süvendab asjaolu, et läbirääkimisi ümbritseb täielik infovaakum. Mitme Iraani ametniku ja analüütiku sõnul saavad enamik valitsustegelasi kõneluste käigust teada meedia, mitte asutusesiseste briifingute kaudu.

See vaakum on tekitanud ohtliku olukorra. Karmi liini pooldajad, kes on põhimõtteliselt igasuguse USA-ga sõlmitava leppe vastu, täidavad tühimiku kõige mustemate stsenaariumitega. Nad on veendunud, et läbirääkijad reedavad Iraani põhiväärtusi sõjas, mille Iraan on nende hinnangul juba võitnud. 

Läbipaistmatus süvendab kahtlusi, et president Masud Pezeškiani meeskond ning pealäbirääkija ja Iraani parlamendi spiiker Mohammad Bagher Ghalibaf teevad suletud uste taga salajasi järeleandmisi.

Esmaspäeval sõitis Ghalibaf koos välisminister Abbas Araghchiga Katarisse Doha kõnelustele, kuid ka seda visiiti varjutas segadus. Eriti teravaks vaidlusküsimuseks on kujunenud miljardite dollarite väärtuses külmutatud Iraani varade saatus. 

Karmi liini pooldajate silmis on igasugune lepe Washingtoniga juba olemuselt järeleandmine ning revolutsiooni põhiprintsiibi – Ameerika hegemooniale vastuseismise – reetmine.

Sel kuul avaldatud läbirääkijate toetusavaldusele kirjutas alla 261 Iraani parlamendi 290 saadikust. Allkirja andmisest keeldus vaid seitse saadikut, kes on tihedalt seotud endise tuumakõneluste juhi Saeed Jalili ja äärmusliku Paydari Rindega. Need isikud moodustavad Islamivabariigi äärmusliku tuumiku, kelle hinnangul on igasugused kõnelused Washingtoniga Ali Khamenei pärandi reetmine. 

Leppele on vastu ka islami revolutsioonilise kaardiväe (IRGC) väejuhid, kes ihkavad kättemaksu langenud relvavendade eest. Neile sekundeerib Iraani konservatiivne meedia. 

Kõrgeima juhi kantseleile lähedalseisev ajaleht Keyhan nõudis läbirääkimiste kohest peatamist pärast seda, kui Washington keeldus väljastamast Araghchile viisat New Yorki reisimiseks. Ajalehe teatel oli see samm vajalik, et "Ameerikat karistada ja korrale kutsuda".

Ka parlamendisaadikud on hakanud läbirääkimiste praegusele suunale avalikult vastu astuma. Rahvasaadik Amirhossein Sabeti hoiatas, et kõnelused võivad viia "meie uue juhi mõrvamiseni".

The Telegraph märgib, et kujunenud patiseis toob esile, et erinevalt oma isast puudub Mojtaba Khameneil piisav autoriteet. Kuna tal pole isiklikku legitiimsust lojaalsuse nõudmiseks, on ta volitanud kriisi lahendama teisi tegelasi, näiteks Ghalibafi, keda ta ise varem mitme korruptsiooniskandaali eest kaitses. 

Isegi osa IRGC komandöre tunneb, et neid hoitakse läbirääkimiste üksikasjadest eemal. See tekitab pahameelt inimestes, kes peaksid muidu olema juhtkonnale ustavad. Samal ajal katkestas endine komandör Mohammad Ali Jafari sel nädalal kuid kestnud vaikuse ja esitas ultimaatumi.

Ta nõudis läbirääkimiste peatamist seni, kuni sõjategevus on kõigil rinnetel lõppenud, sanktsioonid tühistatud, külmutatud varad vabastatud, sõjakahjud hüvitatud ning Iraani suveräänsust Hormuzi väina üle tunnustatud.

Tema taasareenile astumine näitab, et nn süvariigi jõud on vastu igasugusele kokkuleppele, mis nõuaks kompromisse uraani rikastamise ja Hormuzi väina kontrolli küsimustes, märkis leht.