Liibanoni valitsus suudab vaevu täita riigina toimimise põhinõudeid. Elektrit suudetakse riigis tagada vaid mõneks tunniks päevas ja kokkuvarisenud kohaliku valuuta asemel eelistavad inimesed dollareid. Sõjavägi on riigis tugevuselt alles teine jõud pärast Hezbollah't – või kolmas, kui arvestada Iisraeli, kes laiendab oma kuudepikkust okupatsiooni. 

Survet Hezbolla'ga vastuseisu astuda süvendab uus ja juba praegu habras relvarahuleping, mille eesmärk on lõpetada sõda Iisraeliga. See konflikt on raputanud Liibanoni alates märtsi algusest, mil Hezbollah asus toetama Iraani ja hakkas üle piiri rakette tulistama. Leping nõuab, et Liibanoni riik võtaks oma territooriumi järk-järgult taas kontrolli alla, desarmeerides ja saates rühmituse laiali.

Seda plaani katsetati pärast Iisraeli ja Hezbollah' eelmist sõda 2024. aasta lõpus. Esialgu saavutati teatavat edu, kuid protsess takerdus, kui paljusid Liibanoni šiiite esindav ja maailma üheks võimsamaks valitsusväliseks relvarühmituseks peetav Hezbollah keeldus relvi loovutamast.

Õhkkond riigis muutub üha pingelisemaks, kuivõrd Liibanonist on saamas laiema piirkondliku konflikti tulipunkt. Iraan soovib, et relvarahu sõjas Iisraeli ja USA-ga hõlmaks ka Liibanoni. 

Iisrael ja Iraan tulistasid teineteist pühapäeval pärast seda, kui Iisrael andis löögi Beiruti eeslinnadele. Vägivald puhkes uuesti, pannes proovile USA president Donald Trumpi sõlmitud hapra Lähis-Ida relvarahu.

Iisraeli hiljutine maavägede sissetung ja õhurünnakud sundisid üle miljoni inimese kodudest põgenema ning paljud neist elavad nüüd Beiruti tänavatel telkides. 

Kodudest lahkuma sunnitud šiiite välditakse, sest kardetakse, et nad tõmbavad Iisraeli õhurünnakuid muidu kaitstud kristlaste, druuside ja sunniitide naabruskondadele ning linnadele. 

Pahameel Hezbollah' vastu riigi uude sõtta tõmbamise pärast kasvas, kuid 2024. aasta Iisraeli rünnakutest nõrgestatud rühmitus muutus hoopis julgemaks ja kutsub nüüd liibanonlasi avalikult tänavatele tulema ning valitsusele vastu hakkama.

"Teame, kuidas Hezbollah' sõjaline desarmeerimine algaks, kuid me ei tea, kuidas see lõppeks," ütles rühmitusele vastanduv Liibanoni armee erukindral Khalil Helou.

Liibanon on juba pikka aega vaarunud läbikukkunud riigi staatuse lävel. Riik on läbi ajaloo jäänud Süüria, Iisraeli ja võimsate usurühmituste vahele ega ole kunagi saavutanud täielikku suveräänsust.

Sisemised pinged lahvatasid kaoseks 1975.–1990. aasta kodusõjas. Siis jagasid mõjukate juhtide alluvuses olevad šiiitide, sunniitide, maroniidi kristlaste, palestiinlaste ja druuside relvarühmitused riigi enklaavideks, mida kaitsti kontrollpunktide ja kohtuväliste hukkamistega.

Lahingud laastasid Beiruti, mille poolitas roheline joon, mida vaenutsevad rühmitused ei julgenud ületada.

Kaose keskel tungis Iisrael 1982. aastal Liibanoni, et rünnata Palestiina Vabastusorganisatsiooni, mille võitlejad värvati 1948. aastal Iisraeli riigi loomise ajal ümber asustatud põgenike ja nende järeltulijate seast. Iisraeli väed jõudsid välja Beirutini ja okupeerisid mõnede kristlaste juhitud relvarühmituste abiga märkimisväärse osa Lõuna-Liibanonist kuni 2000. aastani.

Iisraeli viimane sissetung, Hezbollah' agressiivsus ja süvenevad usulised lahkhelid meenutavad paljudele kunagisi süngeid aegu. 

WSJ pikemal ringreisil Liibanonis selgus, et lõhestavad jõud koguvad taas hoogu, seades ühiskonna tugevaima surve alla, mida viimastel aastatel on nähtud.

"Riik? Kus on riik?" küsis äsja abiellunud 33-aastane Ali al-Dayekh, kes elab koos abikaasaga tänaval telgis pärast seda, kui tema kodu ja pagariäri Beiruti eeslinnas tänavuse sõja käigus hävisid. "Oleme omapead."

Beiruti luksuslikus Zaitunay Bay rannapiirkonnas söövad rikkad Four Seasons hotelli lähedal peenetes restoranides ja peavad jahipidusid. Samal tänaval elavad telklaagrites sajad inimesed – enamikus šiiidid, aga ka palestiinlased ja Süüria põgenikud. Mõned rääkisid, et peavad seal elama, sest teistesse uskudesse kuuluvad korteriomanikud keeldusid neile eluaset üürimast.

Lähedal asuv sunniitide al-Kantari mošee valis vastupidise lähenemise: avas uksed ja jagas esmatarbekaupu šiiitidele, kes leidsid varjupaiga naabruses asuvas sunniitide koolis. 

Mošee usujuht Imad Sobh märkis, et mõned koguduseliikmed olid nördinud, kuna ta võttis vastu toetajaskonna rühmituselt, mis tiris Liibanoni sõtta. Samuti kardeti, et nad võivad ise rünnaku sihtmärgiks sattuda, kui nende sekka peaks eksima mõni Hezbollah' liige.

Kohalike kogukonnajuhtide sõnul tekitab valitsuse suutmatus Hezbollah'd ohjeldada umbusku ja soosib omakohut. 

Kristlikus Ida-Beirutis, piirkonnas, mis on tuntud parempoolsete jõukude poolest, kogunesid musta riietatud meeste rühmad hoone lähedal, mille seinal on nelja korruse suurune portree 1982. aastal tapetud maroniidi kristlasest sõjalise ja poliitilise juhi Bachir Gemayeli vintpüssiga pildist.

"Praegune sõda on hoopis teistsugune kui 2024. aastal. Nüüd on mängus vimm, lõhed ja usuline diskrimineerimine. Olen isegi kuulnud mõningaid sunniite ütlemas, et nad toetavad Iisraeli sõda Hezbollah', selle toetajate ja šiiitide vastu laiemalt," ütles Sobh. "Ma pole varem sunniitidelt midagi sellist kuulnud. Üritan neid meeleolusid rahustada ja inimesi liita."

Iisraeli sõjaväe teatel jahitakse Hezbollah' liikmeid kõikjal, ka väljaspool rühmituse traditsioonilisi tugialasid, mille hulka kuuluvad laialdased alad Lõuna-Liibanonis, Beiruti lõunapoolsetes eeslinnades ja Bekaa orus riigi idaosas.

Iisraeli rünnakus Beiruti lähistel mägedes asuvas kristlaste linnas Ain Saadehis hukkusid Pierre Mouawad, tema naine ja naaber. Ta ei kuulunud Hezbollah'sse, vaid oli ametnik relvarühmitusele tugevalt vastanduvas ajaloolises kristlikus parteis Liibanoni Jõud. 

Iisraeli armee selgitas, et rünnak oli suunatud Hezbollah' sõjalisele juhtimiskeskusele ning avaldas kahetsust tsiviilisikute vigastamise pärast.

Kohalike ametnike sõnul tõstsid korteriomanikud pärast vahejuhtumit mitu šiiitide perekonda piirkonna korteritest välja. Relvastatud mehed vehkisid Mouawadi matustel püstolite ja vintpüssidega ning tulistasid jõudemonstratsioonina õhku.

"Üritame rahvast rahustada, et olukord veelgi ei eskaleeruks," sõnas piirkonda esindav Liibanoni Jõudude parlamendiliige Razi El Hage.

Mõni päev hiljem, 8. aprilli pärastlõunal, ründas Iisrael 90 sekundi jooksul 100 sihtmärki üle kogu Liibanoni. Tegemist oli riigi viimaste aastate ühe ohvriterohkeima pommitamisega. 

Rünnak tabas Beiruti eliitrajooni ja keskseid turismipiirkondi, raputades Liibanoni ühiskonna moraali. Seepeale kutsusid mõned poliitikud valijaid üles vältima kodude üürimist põgenike seas olevatele tundmatutele isikutele.

Liibanon jõudis anarhia lävele juba viis aastat tagasi. Põhjuseks olid tõsine panganduskriis, lähedal asuvad naabruskonnad maatasa teinud Beiruti sadama plahvatus, mis kõigutas usku valitsusse, ning poliitiline vägikaikavedu Hezbollah'ga, mille tõttu ei suudetud riigis kaks aastat presidenti valida.

Hezbollah' lüüasaamine Iisraelilt 2024. aastal lõi võimaluse pöördeks. Parlament valis presidendiks Joseph Aouni ning USA tervitas valitsuse võimalust kehtestada oma suveräänsus ja desarmeerida relvarühmitus.

Liibanoni armee asus likvideerima Hezbollah' positsioone ja relvaladusid lõunas. Nii USA kui ka Iisrael tunnistasid, et need pingutused kandsid vilja. Aeg-ajalt saadi abi Iisraeli luurelt. Eelmise aasta sügiseks aga areng peatus, kuna Hezbollah relvastus uuesti ja Iisrael hoiatas uue ulatusliku rünnaku eest.

"Iisraeli eesmärk oli takistada Hezbollah'l oma võimekuse taastamist, samal ajal kui meie töötasime selle nimel ja olime valmis maksma selle eest kõrget hinda," ütles Hezbollah' meediasuhete juht Youssef al-Zein hiljuti Beirutis väikesele ajakirjanike rühmale.

Liibanoni valitsus ei suutnud takistada Hezbollah'd Iraani poolel sõtta astumast. Peaminister keelas 2. märtsil rühmituse sõjalise tegevuse, kuid Hezbollah lihtsalt ignoreeris seda. Hiljem samal kuul nõudis välisministeerium Iraani suursaadiku lahkumist riigist. Suursaadik keeldus.

"Tehke endale selgeks: desarmeerimine tähendab hävitamist ja me ei nõustu sellega kunagi," ütles Hezbollah' peasekretär Naim Qassem oma maikuises kõnes, kus ta kutsus ühtlasi liibanonlasi üles valitsusele vastu hakkama.

Liibanoni valitsus ei ole mitte ainult vaesunud ja nõrgalt relvastatud, vaid seda lõhestavad ka samasugused usulised pinged nagu ühiskonda tervikuna. USA rahandusministeeriumi teatel saab Hezbollah luureinfot Liibanoni riiklike julgeolekuorganisatsioonide, sealhulgas sõjaväe ametnikelt.

USA on Liibanoni relvajõudude suurim toetaja, olles alates 2006. aastast rahastanud neid enam kui kolme miljardi dollariga ja pakkunud väljaõpet Liibanoni sõduritele. Nõrgal armeel puuduvad arenenud õhutõrjesüsteemid ja raketivõimekus ning sel on vaid käputäis ründelennukeid. Palk on nii väike, et paljud sõdurid teevad lisatööd.

Praegused ja endised Liibanoni sõjaväeametnikud tunnistavad, et armee toimib pigem ühendava institutsiooni kui arvestatava lahingujõuna. 

Kümned tuhanded tegevväelased peegeldavad riigi kirevat palet, kus on esindatud kõik usulised rühmitused. Alates Liibanoni kodusõja lõpust 1990. aastal on armee desarmeerinud mitmeid valitsusväliseid rühmitusi, vahendanud tülitsevaid poliitilisi fraktsioone ning võidelnud narkoäri ja islamirühmitustega.

Seekord on olukord aga keerulisem. 

USA ja Liibanoni ametnike sõnul ei taha Liibanoni sõdurid, et jääks mulje, nagu teeksid nad Iisraeli musta tööd. Samuti puudub paljudel tahe astuda vastu oma kaasmaalastele, isegi kui viimased kuuluvad Hezbollah'sse. 

USA välisminister Marco Rubio on öelnud, et Ühendriigid töötavad süsteemi loomise nimel, kus taustakontrolli läbinud Liibanoni väeosadel oleks väljaõpe ja varustus Hezbollah' ründamiseks, et Iisrael ei peaks seda ise tegema.

Iisrael ründas Hezbollah'd pärast 2024. aasta novembri relvarahu tuhandeid kordi ja hoogustas rünnakuid tänavu kevadel, kuid on nüüdseks tupikusse jõudnud. Vaatamata löökidele suutis rühmitus taastuda. 

The Wall Street Journal teatas eelmise aasta lõpus, et rühmitus on sadamate ja Süüria kaudu toimivate salakaubateede abil täiendanud oma rakettide, tankitõrjerelvade ja suurtükkide varusid. Ühtlasi taastas Hezbollah kontrolli vanade relvaladude üle ja on ise uusi relvi valmistanud.

Hezbollah' võitlejad kasutavad nüüd uusi taktikaid, sealhulgas fiiberoptilise kaabliga juhitavaid ründedroone, millele Iisraelil on raske vastu astuda. 

Analüütikute hinnangul ähvardab Iisraeli oht sattuda uude pikaajalisse sõtta ja keerulisse okupatsiooni, kui eesmärgiks seatakse Hezbollah' iseseisev desarmeerimine.

Alternatiiviks on USA juhitud rahuprotsess Iisraeli ja Liibanoni valitsuse vahel, mis ei kaasa otseselt Hezbollah'd. Liibanoni kõrgete ametnike sõnul kasutab isegi Liibanoni president Hezbollah'ga suhtlemiseks vahendajat, selle asemel et rühmitusega otse rääkida.

Washington on võõrustanud haruldasi otsekõnelusi kahe riigi vahel suursaadikute tasemel. Samuti on kokku toodud Iisraeli ja Liibanoni armee esindajad, et parandada julgeolekukoostööd ühise vastase suhtes.

Liibanoni ametnike sõnul soovis president Trump Aouni ja Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu kohtumist, kuid Aoun on sellele vastu seisnud, pidades poliitilist riski liiga suureks. Ametnike kinnitusel mõistab ta samas, et Iisrael tahab kindlustada oma põhjapoolseid kogukondi ja soovib tagada, et Liibanoni piiripoolel oleksid ainsaks jõuks riigi oma väed.

Nende sõnul näeb Trumpi plaan ette Iisraeli järk-järgulist tagasitõmbumist, võimaldades Liibanoni armeel siseneda ja kehtestada kontroll üha laienevatel aladel. Sisuliselt just sellises plaanis Liibanon ja Iisrael eelmisel nädalal kokku leppisidki. Neljapäeval tõmbusid Iisraeli väed lõunapoolsest Dibbini vallast tagasi ja nende koha võtsid üle Liibanoni üksused.

Liibanoni kõrged ametnikud leiavad, et sõda on loonud valitsusele taas soodsa võimaluse tegutsemiseks. Kuigi Hezbollah toob Iisraeli sõdurite sissetungi esile kui tõestust, et nende relvi on vaja riigi kaitseks, on hiljutine häving ja Iisraeli luure sisseimbumine rühmitusse kahjustanud nende mainet isegi šiiitide seas.

USA on lubanud aidata Liibanoni armeed tugevdada. Armee pole aga selles konfliktis veel juhtiv jõud. Beiruti kohal tiirutavad Iisraeli droonid ja halvasti reguleeritud diiselgeneraatorite pidev müra on valitsuse nõrkuse ilmekaks tõestuseks.

Isegi igapäevase korrakaitse tagamine on keeruline. 

Aprillis tulistasid julgeolekujõud õhku, kui nad sisenesid Beiruti sunniitide piirkonda, et vahistada väidetavalt eeskirju eiranud generaatorioperaator. Puhkesid kokkupõrked kohalike elanikega, kes blokeerisid tänavad. Kohalike argument oli selge: kui valitsus ei suuda seadust maksma panna Hezbollah' suhtes, miks peaksid sunniidid alluma.

"Inimesed on tüdinenud seaduste valikulisest ja ebaühtlasest kohaldamisest," sõnas kokkupõrgete piirkonda esindav parlamendiliige Waddah Sadek. "Beiruti sunniidid saadavad sõnumi, et vaadake, ka meie suudame teid blokeerida."

Sõjategevus tekitab hirmu paljudes liibanonlastes, kes on üle elanud riigi eelmise kaootilise kodusõja.

"Kodanikurahutuste puhkemiseks on kõik eeldused loodud," hoiatas endine Liibanoni kindral Helou. "Emotsionaalsed pinged kasvavad."