Pensionäridest loodusainete õpetajad Wendy Wales ja Tony Lonergan on aastaid võidelnud, et peatada Uus-Lõuna-Walesi osariigis asuva söekaevanduse tegevusloa pikendamine kahe aastakümne võrra. Piirkond on Austraalia söetööstuse süda.

Ülemkohus otsustas, et laiendamine tulebki peatada, kuna planeerimisasutused ei olnud nõuetekohaselt hinnanud söe põletamisest pärinevate kliimasoojenemist põhjustavate heitkoguste kohalikku mõju.

Keskkonnaaktivistide sõnul loob otsus siduva riikliku pretsedendi, mis nõuab fossiilkütuste projektide kaalumisel kliimakahjude arvestamist.

"Täna on ülemkohus öelnud seda, mida oleme alati teadnud," tõdes Wales. "Me ei saa kaevandada sütt, vedada seda välismaale, vaadata, kuidas see kliimamuutusi põhjustab ja seejärel teeselda, et tagajärjed meisse ei puutu ning meid ei mõjuta."

Austraalia on üks maailma suurimaid fossiilkütuste tootjaid, kuuludes nii söe kui ka veeldatud maagaasi tippeksportijate hulka.

Kohalik kaevandusettevõte Mach Energy oli taotlenud luba pikendada Mount Pleasanti karjääri kasutusluba kuni 2048. aastani ning kahekordistada söetootmist. Laiendamine oleks võimaldanud kaevandada täiendavalt 406 miljonit tonni kivisütt.

Mach Energy väitis, et välismaale veetud ja seal põletatud sütt ei saa selgelt seostada Sydneyst põhja pool asuvas Hunteri orus tuntavate keskkonnamõjudega.

Keskkonnaaktivistid aga ei nõustunud, väites, et iga atmosfääri paisatud kasvuhoonegaasi kogus muudab maastikupõlengud, üleujutused ja põua tõenäolisemaks.

"Täna nõustus riigi kõrgeim kohus, et sellised otsused peavad arvestama nende tekitatud kahjuga," ütles Lonergan. "See ei tähenda söeajastu lõppu üleöö. Kuid see on lõpp sellistele söekaevanduste lubadele, mis kliima osas silma kinni pigistavad."

Walesil ja Lonerganil oli õnnestunud projekt esmalt peatada Uus-Lõuna-Walesi osariigi alama astme kohtutes. Kuid Mach Energy kaebas otsuse edasi, viies juhtumi lõpuks Austraalia ülemkohtusse.

Ülemkohus jättis Machi apellatsiooni lühikese kirjaliku otsusega rahuldamata koos kohtukulude väljamõistmisega.

Kohus leidis, et osariigi planeerimiskomisjon ei kaalunud nõuetekohaselt võimalust kehtestada projekti kliimamõju leevendavaid tingimusi. Kohtuotsus mõjutab kohtuotsuse toetajate sõnul tulevasi fossiilkütuseprojektide heakskiitmise otsuseid osariigis.

Niinimetatud 3. ulatuse (i.k. scope 3) heitmed moodustasid 98 protsenti kaevanduse kasvuhoonegaaside heitkogustest. Uus-Lõuna-Walesi sõltumatu planeerimiskomisjon ei kaalunud nende heitmete vähendamiseks reeglite kehtestamist, kuna valdav osa neist tekiks välismaal pärast söe eksportimist, ütles kohtunik James Edelman.

"Keskendudes vaid kahele protsendile projekti heitmetest, jättis komisjon oma põhjendustes kaalumata, kas tuleks kehtestada tingimused, millega tagada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine maksimaalses praktiliselt teostatavas ulatuses," märkis ta.

Projektidele, mille otseste heitmete maht ületab 100 000 tonni CO₂ ekvivalenti – niinimetatud 1. ja 2. ulatuse (scope 1 ja scope 2) heitmed –, kehtivad Austraalias reeglid, mis nõuavad heitkoguste vähendamist 4,9 protsenti aastas või kompensatsioonimeetmete ehk süsinikukrediitide kasutamist.

Fossiilkütuste kasutamisest välismaal tekkivad heitmed nende reeglite alla ei kuulu.

See oli esimene kord, kui Austraalia kõrgeim kohus tegi otsuse kliimamuutusi käsitlevas kohtuasjas. Jurist Anita O'Harti sõnul on tegemist ajaloolise keskkonnaõiguse aktiga.

"Selle mõjud ulatuvad Mount Pleasantist palju kaugemale," ütles O'Hart, kes on üks juhtumi juhtivjuriste. "Seda otsust hakkavad kohaldama kohtud ja planeerimisasutused üle kogu Austraalia ning seda hakatakse rahvusvaheliselt uurima kui üht maailma kõige olulisemat siseriiklikku kliimaõiguse otsust."

Mach Energy teatas, et on tulemuses pettunud, kuid aktsepteerib kohtu otsust.

"Jätkame aktiivselt kõigi olemasolevate võimaluste otsimist, et tagada Mount Pleasanti tegevuse pikaajaline järjepidevus," teatas ettevõte avalduses.

Kohtuotsusel on laiem mõju

Kohtuotsus on pälvinud nii kriitikat kui ka kiitust.

Lääne-Austraalia kaevandus- ja energiasektori kaubanduskoja (CME) tegevjuht Aaron Morey ütles, et otsus tekitab tema osariigi veeldatud maagaasi (LNG) tööstusele uut ebakindlust.

"Selle ainus tulemus on see, et nende projektide investeeringud liiguvad konkureerivatesse riikidesse – paljudesse neist, kus kehtivad Austraaliast märksa leebemad keskkonna- ja ohutusstandardid," ütles ta.

Woodside Energy suuremahuline gaasiprojekt Browse on kliimapõhistel argumentidel samuti vastuseisu pälvinud ning Austraalia Looduskaitsefond on algatanud selle vastu oma kohtuasja.

Austraalia maavarade nõukogu (MCA) tegevjuht Tania Constable ütles, et kohtuotsus saadab Austraalia kaubandus- ja investeerimispartneritele väga negatiivse signaali selle turu suveräänse riski kohta.

Valitsuse värskeimate andmete kohaselt eksportis Austraalia 2026.–2027. aastal 209 miljonit tonni termilist kivisütt, teenides selle eest 31 miljardit Austraalia dollarit (19,2 miljardit eurot). Veeldatud maagaasi ekspordi väärtus oli 70 miljardit Austraalia dollarit (43,4 miljardit eurot).